20. 19. saj eKr Mesopotaamia killustatuse aeg: semiidid muutusid tähtsamateks, sumeri keel kadus, tõusis esile Assüüria riik. Vana-Babüloonia riik (1792-1595 eKr). 1792-1750 eKr Hammurapi, rajas vaba babüloonia riigi, kehtestas hammurapi seadused. 1595 hetiidid vallutaisd Babüloni. 14. saj Assüüria uus esiletõus. Assüüria suurriigi ajajärk (9.-7. saj eKr). 746 727 eKr Tiglatpilesar III taastas Asüüria võimsuse ja rajas alalise sõjaväe. 689 eKr Sanherib surus maha ülestõusu ja tegi linna maatasa. 680 669 eKr vallutati Egiptus. 668 627 eKr Assurbanipal koostas Ninive raamatukogu. Uus- Babüloonia riik (625-539 eKr). 626 eKr lõi Nabopolassar Asüüria võimu alt lahku. 609 eKr purustati Assüüria sõjavägi ja sellega ka riik lõplikult. 605 561 eKr Uus-Babüloonia hiilgeaeg Nebukadnetsar II rajas Paabeli torni ja rippaiad. 597 vallutasid Jeruusalemma ja hävitasid Juuda riigi. Pärsia valitsusaeg 539 331
Asukoht: Tigrise vasakul kaldal. Kalahi linn asustati Salmanassaar esimese ajal 13.sajandil eKr, oli 13.-11. ja 9.-8. sajandil eKr Assüüria valitsejate residents, mille meedlased 612 eKr purustasid. Arheoloogilistel kaevamistel, mis olid alustatud 1845, avastati Assumasirpal teisee palee varemed ja palju kiilkirjatekste. Niineve, vanaaja linn Assüürias, nüüdseks Kujundšik ja Nebi Junus Iraagis. peale Dur-Šarrukini hakkas Sargon teise poeg Sanherib oma kavade järgi uueks pealinnaks kujundama Niinevet, linna, milelle oli määratud saada maailma esimeseks suurlinnaks. Mõnitest aastat hiljem, oli Momobest saanud Assüüria sümbol. Plaanilt meetutas linn väljavenitatud kolmnurka, mille pindalaks oli 728 ha nind kus olevat elanud 170 000 inimest. Linn oli ümbritsetud 10m paksuse kaitsemüüriga, mille kogupikkuseks oi 12km ja milles oli 15 väravat. See
Pealinn on Ninive. Pärast Assurbanipali surma riik laguneb. 605 eKr lakkab see riik olemast. Niniveoli linn, mis ehitati eesmärgiga hävitada senini Mesopotaamia tähtsaima kultuse ja kultuuritsentrum VanaBabülon (689ema). Ninvest taheti ehitada võitmatut linna, sellepärast ehitati selle ümber 10m paksust kaitsemüüri koos 40m laiuse vallikraaviga. Linn ise oli 670ha suurune. Müür tuli kokkuvõttes 12km pikk. Linna rajaja Sanherib sureb oma poja käe läbi. Valitsema sai Assurbanipal. Ta oli esimene kuningas kes hindas teadmiste väärtust. Tema lossi varemete alt on leitud rikkalikke savitahvlikogusid.
· Koos pojaga vallutas Urartu · Allutas Babüloonia http://www.bible-history.com/archaeology/assyria/sargon-bust.html Sargon II residents Horspadis (rekonstruktsioon) Palee väravat valvasid tiivulised härjad, kelle ülesandeks oli kaitsta paleed kurjade jõudude eest Sanherib · Valitses 705-680 a eKr. · Alistas koos isaga Urartu · Rajas Niineve linna · Püüdis vallutada Jeeruusalemma · 689.a eKr alistas
põhifunkts.reas viiinamarjaistandus, moodustades alleed. Keskteljeline, jaguneb 2 sümeetriliseks omaette müüridega ümbritstetud, kummaski 2 basseini, aiapaviljonid. Seda aeda peetakse Eur.aia nurgakiviks. Põhilised olid ruut ja ristkülik motiivid, kuid esines ka ümmargusi tiike ka. Mesopotaamia aed 1) 713-708 ehitatud pealinn, palee ja aed, mis lõplikult valmis ei ehitatudki, vaid hüljati. Iraagis Korsabadi külas Asüüria kuningas Sargoni II poolt 2) Sargon II poeg Sanherib ehitab Nivies (assüürias) 6 saj e.kr alguses aia, mis rõhtuab sümboolselt mägimaastikku 3) BABÜLOONIA RIPPUVAD AIAD järgivad ehituselt tsikuraatide stiili, Mesopotaamia aiakunsti stiilinäide. Rajaja Nebukadnetsar II 500 a alguses 4) Pärsia suurkuningate aiad sarnanesid Assüüria aedadele. Jahipargid, kus toimisid ka pidustused,. Pärsiad olid esimesed aednikud, suurelt jaolt tähelepanu lille- ennekõike roodipeeanrdele. Pärsiast leviski roosikasvatus edasi
docstxt/.txt
Jumalat ning sai seeläbi 15 eluaastat juurde. Hiskija püüdis pidevalt Assüüria itkest vabaneda, aga edutult. Perioodil, mil Assüüria kuningakojas tekkisid seoses võimuvahetusega suured segadused, püüdsid mitmed Assüüria vasallrahvad seda olukorda ära kasutada. Hiskija tegi liidu egiptlastega ning püüdis ka vilisteid nõusse saada, ent need keeldusid. Olles Egiptusega liitu astunud, lõpetas Hiskija Assüüriasse andami saatmise. Kuningaks saanud Sanherib (Sargoni poeg) suustis aga allutada Babüloni ning tagasi tõrjuda ka egiptlased, mistõttu Hiskija siiski kiirelt maksu ära tasus. Kuna Assüüria kuningas tõstis maksu nii kõrgele, et Juudalaste varadest ei jätkunud, sundis Sanherib Juudalasi kogu maade ja linnadega endale alistuma. Juuda väed ei alistunud ilma võitluseta ning sõda jätkus. Sanherib küüditas vallutatud aladelt hulga juudalasi Süüriasse ning tuli Jeruusalemma alistama
Assüüria endise võimsuse. Sargon II 'tõeline kuningas'; Assüüria kuningas. hõivas oma valitsemisajal terve Iisraeli ja Süüria; üks esimesi valitsejaid, kes kasutas põlisrahvaste massilist küüditamist nende põlisaladelt. Paistis silma oma julmusega. Tuntud on tema rajatud palee varemed Khorsabadis. Sargon II sai nime Akkadi riik looja Sargon I ehk Akkadi Sargoni järgi. Sanherib Assüüria kuningas ,Sargon II mantlipäria ; halastamatuks valitsejaks, laskis peaaegu täielikult maatasa teha iidse Babüloni linna, ehitised ja majad lasi ta purustada alusmüürideni; Tegi pealinnaks Ninive, püstitas sinna suurejoonelisi ehitisi. Assurbanip viimane võimas Assüüria kuningas. laskis kokku koguda Mesopotaamia al kirjasõna ja rajas Niineve raamatukogu. üks vähestest tolle aja kuningatest, kes
piiramisel. Sargon II (721 705) vallutas 721 Samaaria ja likvideeris Iisraeli riig ning surus seejärel maha ülestõusu Süürias. 714 purustas Urartu väe ja vallutas osa selle aladest. Valitsusaja lõpul suutis taasliita vahepeal lahku löönud Babüloonia. Rajas uue residentsi Dur Sarrukin (Sargoni kants tänapäeva Khorsabad). Sargoni valitsusaja lõpul tungisid kimmerlased üle Kaukaasia Anatooliasse. Sargon langes sõjakäigul kimmerlaste vastu. Sanherib (704 681) rajas uue residentsina Niinive kuningalossi. Ründas Juudat, mille kuningas Hiskija oli Egiptuse toel mässu tõstnud; Jeruusalemma piiramine 701 ebaõnnestus, kuid Juuda tunnistas taas Assüüria ülemvõimu. Babüloonia lõi Elami toel lahku. Aastal 689 surus Sanherib vastuhaku maha ja hävitas Babyloni. Sanherib mõrvati lähikondlaste poolt. Assarhaddon (680 669) oli eelkäijatega võrreldes rahumeelne, tegeldes peamiselt valduste kindlustamisega. Taastas Baabüloni
Tiglatpilesar III ümberkorraldused: 8.saj Uus-Assüüria impeeriumile alusepanija, sest taastas Assüüria vägevuse enda ümberkorraldustega: suurendas adminsitratiivpiirkondade arvu, lõi alalise armee, alistas Babüloonia, ülemvõim ka Süürias ja Foiniikia linnade üle, Damaskus, Iisrael, Juuda. Sargon II; 8.saj vallutas Samaaria, deportatsioonid, hävitas Iisraeli, taastliitis Babüloonia, lõi uue residentsi Dur Sarrukini. Tema ajal ilmusid kimmerlased, kellega võideldes hukkus. Sanherib; 8/7.saj muutis Ninive uueks pealinnaks ja ehitas sinna kuningalossi, summutas Kaanani mässu, hävitas Babüloni koos pühamuga, mis oli ennekuulmatult jõhker ja pühaduseteotus. Assurbanipal: 7.saj viis Egiptuse vallutamise lõpule: Teeba ja Ülem-Egiptusega. Assüüria saavutas suurima territooriumi. Ta määras Egiptusess asevalitsejaks Psametichos I, kes lõi lahku. A surus maga Elami ülestõusu, pidas sõda kimmerlastega. Ehitas Ninive kuningalossi
annaabi.ee 
