Selgrootud Kerstin Ots MHG 5B 1. juuni 2012 Selgrootud · Selgrootuid nimetatakse ka evertebraadideks või invertebraadideks · Selgrootud on teisiti öeldes lihtsalt olendid, kellel puudub selgroog · Mõiste `selgrootud' võttis esimesena kasutusele 1801 aastal Jean Baptiste de Lamarck Rühmad · Selgrootuid on väga palju: ainuõõssed, käsnad, hüdra, meduusid, meriroosid, korallid, lameussid, ümarussid, rõngussid, vihmaussid, limused, teod, karbid, peajalgsed, lülijalgsed, vähid, hulkjalgsed, ämblikulaadsed, skorpionid, koibikud, lestad ja palju muid olendeid. Putukad · Valitsev loomarühm maakeral · Kokku üle 2 miljoni liigi · Elavad igal pool · Väga erinevate kehamõõtmete ja välimusega Metsa- laulusääsk Alamad selgrootud · Ainurakseid on kohutavalt vähe uuritud ...
Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik. Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest, mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks vihmaussid. Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine. Kõige sagedamini imevad nad verd kaladelt ja kahepaiksetelt, harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast ensüümi hirudiini. Eestis elavatest kaanidest on levinumad hobukaan (Haemopis sanguisuga), pisikaan (Helobdella stagnalis), kalakaan (Piscicola (Ichthyobdella) geometra) ja lamekaan (Glossiphonia complanata). Eestis leidub vaid üks verdimev kaan apteegikaan (Hirudo medicinalis), keda ajalooliselt harvem tänapäeval on kasutatud meditsiinis. Taksonoomia Riik Loomad Animalia Hõimkond Rõngussid Annelida Klass Vöösed Clitellata Alamklass Kaanid Hirudinea KASUTATUD KIRJANDUS - http://et.wikipedia
Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik. Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest, mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks vihmasussid. Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine. Kõige sagedamini imevad nad verd kaladelt ja kahepaiksetelt harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast ensüümi hirudiini. Eestis elavatest kaanidest on levinumad hobukaan (Haemopis sanguisuga), pisikaan (Helobdella stagnalis),kalakaan (Piscicola (Ichthyobdella) geometra) ja lamekaan (Glossiphonia complanata). Eestis leidub vaid üks verdimev kaan apteegikaan (Hirudo medicinalis), keda ajalooliselt harvem tänapäeval on kasutatud meditsiinis. Kaanid on hermafrodiitsed ehk mõlemasoolised organismid ühes kaanis on nii emas- kui isassuguelundid. Kaanid paljunevad suguliselt. Kaanide suguavad (emas- ja isassuguava) asuvad üldjuhul eespool keha keskkohta
b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE 224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga . 225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU 226. Kaanide keha katavad harjased a) õige ; b) vale -ÕIGE 227. Kaanide keha väline lülistumine ei vasta sisemisele a) õige -ÕIGE; b) vale . 228. Nimeta Eestis elavaid kaane: O. Gnathobdellae lõugkaanilised 1. Haemopis sanguisuga hobukaan 2. Hirudo medicinalis apteegikaan 3. Erpobdella octoculata harilik ahaskaan O. Rhynchobdellae kärsskaanilised 4. Piscicola geometra harilik kalakaan 229. Inimese verd imeb: a) Haemopis sanguisuga ; b) Hirudo medicinalis -ÕIGE; c) Erpobdella octoculata; d) Piscicola geometra . Terminid, mis iseloomustavad organite või kehaosade asupaika: * anterior (anterioorne) eesmine * posterior (posterioorne) tagumine * dorsal (dorsaalne) selgmine
b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE 224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga . 225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU 226. Kaanide keha katavad harjased a) õige ; b) vale -ÕIGE 227. Kaanide keha väline lülistumine ei vasta sisemisele a) õige -ÕIGE; b) vale . 228. Nimeta Eestis elavaid kaane: O. Gnathobdellae lõugkaanilised 1. Haemopis sanguisuga hobukaan 2. Hirudo medicinalis apteegikaan 3. Erpobdella octoculata harilik ahaskaan O. Rhynchobdellae kärsskaanilised 4. Piscicola geometra harilik kalakaan 229. Inimese verd imeb: a) Haemopis sanguisuga ; b) Hirudo medicinalis -ÕIGE; c) Erpobdella octoculata; d) Piscicola geometra . Terminid, mis iseloomustavad organite või kehaosade asupaika: * anterior (anterioorne) eesmine * posterior (posterioorne) tagumine * dorsal (dorsaalne) selgmine
AINUÕÕSSED Meririst Karikloomad Ainuõõssed Loomad Aurelia aurita Aurelia Ulmeridae Semaeostomeae Scyphozoa Cnidaria Animalia RÕNGUSSID Hobukaan Hobukaan Kirjukaanlased Vöösed Rõngussid Loomad Haemopis sanguisuga Haemopis Hirudinidae Hirudinida Clitellata Annelida Animalia Apteegikaan; kirjukaan Kirjukaanlased Vöösed Rõngussid Loomad Hirudo medicinalis Hirudo Hirudinidae Hirudinida Clitellata Annelida Animalia
Selts: Kärsskaanilised (Rhynchobdellida) Lõuad puuduvad, toitu haaratakse väljasopistatava neelu e kärsa abil. Esindajad: lamekaan Glossiphonia complanata, pisikaan Helobdella stagnalis, kalakaan Piscicola (=Ichthyobdella) geometra. Selts: Lõugkaanilised Arhynchobdellida (=Gnathobdellida) Suus paikneb kolm poolkuukujulist lõuga. Toituvad selgroogsete verest või väikestest selgrootutest. Esindajad: apteegikaan Hirudo medicinalis, hobukaan e. püdal Haemopis sanguisuga, ahaskaan Herpobdella (Erpobdella) octoculata. Hõimkond: Limused Mollusca Väga mitmesuguse välimuse ja eluviisidega loomarühm. Iseloomulikud kolm tunnust: nende keha ümbritseb ühe- või kahehõlmaline mantel, keha alapoolel on lihaseline jätke jalg ja enamikul liikidel on suus toidu peenestamiseks kitiinhambakeste plaat hõõrel. Liikide arv: 160 Maismaal elab umbes 80 liiki tigusid, mageveekogudes umbes 40 liiki tigusid ja 20 liiki karpe ning meres 15 liiki tigusid ja 8 liiki karpe
annaabi.ee 
