Tartu 2010 Sangpommiks peetakse kindla fikseeritud raskusega metallist kuuli, mille otsas on sang. Sangpommiraskusteks on: 8 kg, 12 kg, 16 kg, 24 kg, 32 kg ja 48 kg. Sangpommi harrastust nimetatakse sangpommi tõstmiseks. Sangpommi tõstmise kui spordiala puhul on sportlastel tarvis jõudu ja vastupidavust. Võistlusi peetakse kahel alal ning liidetakse hiljem kokku. Esimeseks alaks on sangpommi rebimine, kus sooritatakse sangpommiga üles-alla tõsteid 10 minuti jooksul, algul ühe käega nii palju kui jõutakse, siis teise käega. Teiseks alaks sangpommi tõstmisel peetakse sangpommi tõukamist, kus tuleb kahte sama raskusega pommi rinnalt üles tõugata 10 minuti jooksul kordades suutlikkuse piirini. (http://et.wikipedia.org/wiki/Sangpommi_t%C3%B5stmine) Eestis on naised tegelenud sangpommirebimisega juba kuus-seitse aastat. Arvestatavaid tegijaid on Eestis kümmekond
harjutustega. Selle jõu arendamine peaks toimuma paralleelselt maksimaalse ja kiirusliku jõuga. Oluline on treeningmeetodite kombinatsioon, kus tähtsad on nii jõud kui ka õige tehnika. Plahvatusliku jõu arendamise vahendite järjestus võiks olla järgmine: 1. hüppeharjutused 2. harjutused kangiga ja hüppeharjutused 3. harjutused kangiga, raskus 30-90% maksimumist 4. harjutused kangiga ja sügavushüpped 5. hüppeharjutused sangpommiga ja tavalised hüppeharjutused 6. harjutused kangiga ja hüppeharjutused sangpommiga Jõuvastupidavus Jõuvastupidavus on võime säilitada pikka aega liigutustegevuseks vajalikku optimaalset jõudu. Oluline jõuvastupidavuse arendamisel on rakendada koormust suuremate raskustega kui võistlustel, teha harjutusi korduvalt, treeningu jõupingutuse kestvus peab olema sarnane võistluskoormusega ning tuleb kontrollida koormuse füsioloogilist mõju
Selle jõu arendamine peaks toimuma paralleelselt maksimaalse ja kiirusliku jõuga. Oluline on treeningmeetodite kombinatsioon, kus tähtsad on nii jõud kui ka õige tehnika. Plahvatusliku jõu arendamise vahendite järjestus võiks olla järgmine: 1. hüppeharjutused 2. harjutused kangiga ja hüppeharjutused 3. harjutused kangiga, raskus 30-90% maksimumist 4. harjutused kangiga ja sügavushüpped 5. hüppeharjutused sangpommiga ja tavalised hüppeharjutused 6. harjutused kangiga ja hüppeharjutused sangpommiga 6 Jõuvastupidavus Jõuvastupidavus on võime säilitada pikka aega liigutustegevuseks vajalikku optimaalset jõudu. Oluline jõuvastupidavuse arendamisel on rakendada koormust suuremate raskustega kui
(Aluseks võetud endiste õpilaste treeningupäevikud, treener Rein Rooks) Üldettevalmistuse treening võimlas. 1. Soojendus. 2. Kergejõustikualased harjutused. 3. Kergejõustikualade tehnika õppimine (stardid, tõkkejooks, kõrgushüpe) 4. Akrobaatika ja riistvõimlemine. 5. Harjutused topispallidega. 6. Hüpped ja hüplemisharjutused üle tõkete või mattidel. 7. Harjutused tõstekangiga ja sangpommiga. Kiirjooksutreening talvel 1. Soojendus 1000 m. 2. Võimlemine 10 min. 3. Kiirjooksud 4-6 korda 30 m. 4. Stardiharjutused käskluseta ja lähtekäsklusega. 5. 8-10 korda 30-40 m tõusva kiirusega jooksu, 15 m sellest täiskiirusega. 6. Kaugushüpe ja kordushüpped jalalt-jalale. 1 7. Kuulitõuke tehnika õppimine. 8. Lõdvestav sörkjooks 800-1000 m.
näha igal graafikul pisut atsüklilisust. 45 Lisa 4 Suusataja jõu treenimise näiteid Näiteid suusataja ülakeha funktsionaalse jõu arendamisest: jõumasinate ja kummide tõmbamine, kelgul end mööda kaldpinda nööride abil üles tõmbamine. Näiteid staatilise jõu arendamisest: „plank” ja „istumine”. Suusataja üks alakeha funktsionaalse jõu treenimise viisidest: hüpped sangpommiga. 46 Lisa 5 Andmed Katsepäevadel kogutud andmed (vt ptk 2.4.1.) 47 Lisa 6 Korrelatsioonitabelid Väsimusfooni ja sauna parameetrite vahelise korrelatsiooni leidmine Marki andmetest (vt ptk 2.4.4.) Väsimusfooni ja sauna parameetrite vahelise korrelatsiooni leidmine Rabakuke andmetest (vt ptk 2.4.4) 48
annaabi.ee 
