rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest. Lisaks keskaegse ajaloo suursündmustele — nagu rekonkista, s.o maa tagasivallutamine mauridelt — oli romansside aineseks sageli ka hispaanlaste (kristlaste) ja mauride vahekord piiri aladel. Teemasid laenati nii vanadest kroonikatest kui ka selleks ajaks juba hääbunud kangelaslauludest. Arvukalt romansse on loo dud Hispaania rahvuskangelasest Cidist ja teistest sangareist. Osa romansse oli ka Iüürilise tundetooniga — nende materjal pärines ena masti prantsuse rüütlikirjandusest. Romanss oli 8- silbilistest värssidest koosnev luuletus, milles asso nantsriim ühendas paarisarvulisi värsse. Nagu araabia luuleski, ei olnud värsside arv luuletuses ette määratud: on väga Iühikesi ja ka üsna pikki romansse. Romansid kuulusid hispaania iidsesse muusikakultuuri: neid lauldi, nende saatel tantsiti rahvapidudel.
Poeetika. Tlk Aira Kaal 1968 Lutikas. Saun. Kaks näidendit. Tlk August Sang, Otto Samma ja Uno Laht 1970 Vladimir Iljits Lenin. Poeem. Tlk Uno Laht 1980 Luuletusi ja poeeme. Tlk Felix Kotta, Uno Laht ja August Sang 1981 Pilv pükstes. Selgrooflööt. Armastan. Kolm poeemi. Tlk Arvi Siig 1983 Vladimir Majakovski. Tragöödia. Tlk Arvi Siig Veel 11 lasteraamatut (osalt kordustrükid) ning luuletusi ajakirjades ja ajalehtedes Mitte sangarid ei paiska revolutsiooni laavat Jampsib sangareist intelligentlik eliit: Kuid varjata südames laulu ei saa ma kus meie Iljitsile kajamas kiit ...kui kerkis Lenin mõõtmatu pääga... . ..Ma poleks poeetki, kui taotlus see mu värssides teoks ei võrsuks Sind laulda, VKP hiigellaotuse viisnurksetes tähtedes kõrgus. Vladimir Iljits 1922 Majakovski.Luuletusi. TLk.F.Kotta. Ilukirjandus ja kunst.1947, lk.37-39. Oleks jumalik ja kuninglik ta olnud, poleks säästnud end ma, rinnas raevuleek, risti lamaksin kas elusalt või koolnult
Pärast pikki ettevalmistusi kogunes Aulise sadamasse määratu armee, Homerose andmeil umbes 100 000 meest. Kuid jumalanna Artemis tekitas merel tuulevaikuse, et takistada kreeklaste laevastikul väljasõitu Aulisest. Ennustaja kuulutas, et Agamemnonil tuleb jumalannale ohverdada oma tütar IPHIGENEIA3. Lõpuks maabusid sõjamehed Trooja all 1186 laeval. Iphigenia ohverdamine Aulises. Pompei seinamaal. Arheoloogiamuuseum, Napoli. Ka Troojas polnud sangareist puudu. Parise vanem vend HEKTOR oli jõult ja vapruselt võrdne Achilleusega. Uljalt sõdis ka kõrgest soost troojalane AINEIAS4, kes hiljem kandis põlevast Troojast välja oma vanurist isa ja jõudis lõpuks Itaaliasse. (Rooma kirjaniku Vergiliuse eepos kannabki nime Aeneis.) Ahhailaste (kreeklaste) ja troojalaste sõda oli kestnud juba üle üheksa aasta, kui toimusid sündmused, millest jutustab "Ilias", mis koosneb kahekümne neljast laulust. Eepose esimene laul algab sõnadega:
Neid, keda kasvatand Argos ja linn ning kohe võimsuselt silma ta torkab lehmade kõvamüürine, Tiryns, keskel, Hermione, Asine merelahtede ääred ja siis veel sääraseks nüüd tegi Zeus Agamemnoni, Atreuse võrse, Eionai, Troizen ning viinapuumaa Epidauros, nii üle tõstis ta teistest ja kangemaks sangareist ning keda võitlema siis Aigina saatis ja Mases, kõigist. juhtis ja käskis nüüd neid käsukarjuja suur Ütelge mulle nüüd, Muusad, kes tulnud Diomedes Olümpose hooneist, ning Kapaneuse kuulsa poeg, Sthenelos kes, jumalannad, te viibite kõikjal, kel teadagi vägivapper, kõik on,
Lk. 400 Richelieu -- Armand Jean du Plessis, Richelieu hertsog ning kardinal (1585--1642) -- Prantsuse absolutismi teostaja. 3 0 4 Lk. 409 Lectoure -- tugev loss Edela-Prantsusmaal Gers'i departemangus, mida Louis XI 1473. aastal tagajärjetult piiras. Hagia Sophia (kreeka k. püha tarkus) kirik Konstantinoopolis -- bütsantsi ehituskunsti suurim saavutus, ehitatud 532--537; kui türklased linna vallutasid, muudeti kirik 1453. aastal moseeks. Lk. 411 Nestor -- Pülose kuningas, vanim kreeka sangareist, kes võttis osa Trooja sõjast. «... see laipade kuhi vääriks «liiase» viiendat laulu!» -- Nimetatud laul on pühendatud peamiselt veriste võitluste kirjeldamisele, kus lahingutest võtavad osa ka jumalad. Lk. 416 «Küros» -- täpsemalt «Artamenes ehk Suur Küros» -- Madeleine de Scudéry (1607--1701) romaan. Lk. 426 Bombard -- XVI ja XV sajandil tarvitusel olnud kahur lehtertoruga. Lk. 434 Musagetes -- muusade valitseja. Matthias Corvinus -- Ungari kuningas a. 1458--1490,
annaabi.ee 
