Rehepapp Andres Kivirähk 1) Koera Kaarel küsis rehepappilt aka Sandrilt nõu, et mida teha oma seepi söönud sulase Jaaniga. 2) Räägu Reinu tütar Liina vahetas oma hõbeprossi Luisega parunessi tagant varastaud surikleidi vastu. Õhtul pärisid hingedepäeva puhul küll tulnud hinged selle kadumise kohta ja tüdruk valetas. 3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema. Ta ehitas endale uue krati, aga pettis Vanapaganat andes talle
kirjutamist. Sandril on kirjanikust koolivend Tiit Piibeleht, kes armub Matilde õesse Laurasse, kui ta tüdruku tänaval päästab. Kuna Sandri kirjatöö kuidagi ei edene, siis müüs Piibeleht oma käsikitja talle. Sander kohendab seda veidi ja saadab ,,Pisuhänna" oma nime all kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha. Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid Vestman ei taha perekonda veel üht kirjanikku, siis Piibeleht palub Sandrilt abi, et tema ja Laura saaksid abielluda. Ühel päeval saadab vestman Sandri Peterburgi ehituskrunti ostma. Tagasi tulnud, teatab Sander, et krunt on juba maha müüdud. Tegelikult ostis Sander Piibelehele äia rahade eest ehituskrundi, mida Vestman oli endale igatsenud. Nõnda trumpab vaene, kuid nutikas kirjanik kogenud ärimehe üle. Vestman on nõus tegema kõik, et krunt endale uuesti saada. Kui ta asjast teada sai, siis oli ta nõus andma Laura
Kui juba abiellutakse siis peaks võtma üksteist sellistena nagu ollakse. Matilde õe Laura päästis tänaval ära Sandri vana koolikaaslane Tiit Piibeleht. Laurale hakkas ta meeldima, tema arust olid tal öökullisilmad. Kui Sander ja Tiit uuesti kohtusid siis võttis Sander Tiidu raamatu käsikirja , kohendas seda natuke ja avaldas oma nime all. Raamat sai väga kuulsaks.Vastutasuks soovis Tiit, et Sander aitaks teda kui tal midagi vaja on.Mõne aja pärast paluski Tiit Sandrilt abi Laura kosimisel. Minu arvates oleks pidanud Sander kohe oma naisele ja tema perekonnale tunnistama et ta ei oska raamatuid kirjutada.Lõpuks ju tuli ikka kõik välja ja kõik häbi langes Sandrile. Tiit aga pälvis pea kõikide osaliste toetuse. Valel on lühikesed jalad, nagu öeldakse. Tähelepanu köitnud laused: Laura:Üks suurispeakull. Polnud varem sellist ütlemist kellegi kohta kuulnudki. ( lk 14 ) Vestman:Kadedus on vist insenerihärra kupli viltu ajanud! (lk 60)
Kuna Tiit on külas Sandril, kus elab teistehulgas ka Matilde, Laura ja nende isa, kohtub saatuse tahtel Tiit Piibeleht Sandril külas olles ka seal elavat Laurat ning noored armuvad. Hiljem kogub Sandri poolt välja antud raamat, mis saladuskatte all on tegelikult Tiit Piibelehe kirjutatud suurt au, austajaid ja auhindu. Matilde on Sandriga rahul ja õnnelik. Sander on samuti õnnelik, kuni ilmub välja Tiit Piibeleht, kes palub Sandrilt abi Laura kosimiseks. Vastasel juhul räägib Tiit Piibeleht ära, kes on raamatu tegelik autor. Laura ja Matilde isal on suur äriplaan, kuidas teenida tohutut kasumit, kuid Tiit Piibeleht sai läbi Sandri teada, milline on Matilde ja Laura isa plaan ja viib selle hoopis ise veel tulusamalt käiku. Selle asmele, et Laura ja Matilde isa Tiitu oma vaenlaseks peab, näeb ta hoopis temas suurt ärihinge ja peab teda Laurale ideaalseks abikaasaks.
Sander maksab Tiidule , selle eest, et tema kirjutab tema eest raamatut. Lõpuks saab ta selle raamatu ka valmis , ja sellest saab kohe suur hitt, pälvib kirjandus seltsi kõige kõrgema auhinna. Vana Vestman , ehk Sandri naise isa ei olnud sellega kohe ültse rahul , et tema tütre mees on mingi liht labane kirjanik. Aga Sandri naine on oma Sandriga väga rahul ja õnnelik, ning Sander naudib oma tähelendu väga ja naudib oma tähelepanu väga. Piibeleht palub Sandrilt varsti abi, aga Sander ei taha teda väga aidata, nimelt oli Tiidule väga meeldima hakanud Vana Vestmani teine tütar, aga kuna Vestman ei oleks sellega elu sees nõus, et tema teine tütar peaks ka kirjanikule mehele minema. Tiit ähvardab Sandrit , et kui ta ei aita teda siis ta valikustab nende saladuse , et tema raamatu autor on tegelt Tiit, mitte Sander ise. Sander ei oleks sellega kohe kindlast nõus ja nad mõtlevad Tiiduga plaani välja kuidas Vestmani mõjutada , et too oma tütre
tahaplaanile ja märkamatuks. 4. Karakterikoomika- On tähelepanu pööratud tegelaste iseäralikele omadustele. Kõige paremini hakkab see silma Piibelehe puhul, nii tema kõneviisist, kui ka olemusest ja käitumisest. Ütleks, et ta oli suhteliselt kiiksuga inimene. Sõi koguaeg päevalilleseemneid, oli tasakaalukas nimene, aga siiski oli tal kavalust teisi ninadpidi vedada, mis avaldub teose lõpus, kus ta hakkas Sandrilt ,,Pisuhänna" eest vastutasu nõudma, et ennast Vestmannile majanduslikult tõestada. Situatsioonikoomika- see avaldub kõige paremini lõpus, kus tuleb Sandri ja Piibelehe tehing välja, et Piibeleht tahtis Laurat kosida Vestmanni enda varaga. Kõik on väga sokeeritud, eriti Vestmann ning esialgu tundub, et ta on Piibelehe peale väga vihane, kuid siis avaldab ta hoopis oma austust Piibelehele, kes sai Vestmanni arvates hakkama tõelise ärimehena.
Ludvig valetab pidevalt oma perele ning tänu sellele jääb ta ka äiapapa varandusest ilma. Kõik saavad lõpuks teada, et tema ei kirjutanudki raamatut, vaid seda tegi tema eest Piibeleht. Samuti oli suur vale naisele pühendatud luuleread, mis olid samuti kuulsatelt luuletajatelt varastatud. Autor suunabki kõige eitavama suhtumise just temale. Ka üks negatiivsemaid tegelasi on Matilde oma kapriisitsemise ja ülbuse pärast. Ta nõuab Sandrilt romaani ilmumist ja käsutab pidevalt nii teda, kui ka Laurat. Sellepärast on ta ka autori silmis negatiivselt kirjutatud. Kõige pooldavam on autor Piibelehe suhtes, kes on loomult küll tagasihoidlik ja lihtsameelne, kuid kavaldas nii Sanderi kui ka Vestmanni üle. Oma nutikuse poolest meeldis ta ka Vestmannile, see aga oli suureks üllatuseks teistele, sest Vestmannile oli väga raske meelepärane olla. Piibeleht oli ju lihtne mees, ilma
Kahe tütre isa.Kõnelaad on erinevate inimestega muutuv. Oma tütardega ning kasulike äripartneritega räägib mahedal toonil. Sandriga aga karmilt ning püüab teda igal viisil maha teha. Valisin tema kuna ta tahtis oma noorimat tütart panna mehele. Ta ei tundnud seda meest ( Piibelehte). Tahtis Piibelehele mehele panna kuna Piibeleht oli ostnud ühe maa mida tahtis Vestman osta ja ta otsutas ükskõik, mis hinnaeest selle endale saada. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele Küsiksin Sandrilt: Miks sa kohe algus ei öelnud, et sa ei oska raamatuid kirjutada? Piibelehelt: Miks sa ei hakanud raamatuid kirjutama, mitte äialt raha varastama? Matildelt: Miks sulle on nii oluline see, mida teised arvavad? Vestman: Miks sa tahtsid panna mingi maa pärast oma noorimat tütart abielluma võõraga? 6. Teose miljöö Tegevus tomus aasta enne Esimest maailmasõda. Tegevus toimus linnas. See omas tähtsus sellel, et Laurat päästis Piibeleht, kui ta oleks autoalla jäänud
Sandril on kirjanikust koolivend Tiit Piibeleht, kes armub Matilde õesse Laurasse, kui ta tüdruku tänaval päästab. Kuna Sandri kirjatöö kuidagi ei edene, siis müüs Piibeleht oma käsikitja talle. Sander kohendab seda veidi ja saadab ,,Pisuhänna" oma nime all kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha. Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid Vestman ei taha perekonda veel üht kirjanikku, siis Piibeleht palus Sandrilt abi, et tema ja Laura saaksid abielluda. Ühel päeval saadab vestman Sandri Peterburri ehituskrunti ostma. Tagasi tulnud, teatab Sander, et krunt on juba maha müüdud. Tegelikult ostis Sander Piibelehele äia rahade eest ehituskrundi, mida Vestman oli endale igatsenud. Nõnda trumpab vaene, kuid nutikas kirjanik kogenud ärimehe üle. Vestman on nõus tegema kõik, et krunt endale uuesti saada. Kui ta asjast teada sai, siis oli ta nõus andma laura
annaabi.ee 
