olema põllusaak ja suurem karjaõnn. Juhul,kui mardisandid ukse taha jäeti,soovisid nad pererahvale nälga ja karjale kadu,tõbesid ja muud ebaõnne.Siis ähvardasid sandid:"Saagu sul kari kaduma ja sead surema ja linad ligunegu liue külge!" Tembutati ka õues:vanker,regi või mõni põllutööriist pandi ukse taha või tiriti hoone katusele,puuriit lükati ümber või laoti puud ukse taha,et seest välja ei pääseks. Sanditamine lõpetati peoga või mardipulmadega,kus keskseks oli mardinoorik ja tema peigmees.Pidu peet kas viimaseks käidud talus või külakõrtsis.Seal söödi ära kõik kostiks saadud toiduained ja jagati muud annid.Maha võeti ka maskid.Mõnikord peeti selliseid pulmi mitu päeva. TOIT Mardipäevaks tapeti mõni loom,küpsetati vorsti või verekäkki,pruuliti õlut ja küpsetati karaskit,et jätkuks oma perel süüa ja ka martidele anda. Mardipäeval söödi ka sepikut ka kartuleid ja muud
Jõulud Inglismaal Inglismaal olid 12 päeva jõululaupäevast kolmekuningapäevani üldise pidutsemise aeg, kui rikkad vaesemaid kostitasid. Nii peeti jõulusid 16.17. sajandini, kui puritaanide mõjul pühakute päevi ja pühi keelustama hakati. 18. sajandist ja 19. sajandi algusest on vähe teateid jõulude kohta, eeskätt on teada, et vaestele jagati raha, helistati kirikukellasid, söödi ja lauldi rikkalikult. Sellele perioodile jäi ka hulk traditsioonilisi külaskäike, sanditamine, Tahma-Tooma valmistamine jm kombed. Põllutöödega oli vaheaeg, oli tavaks koguneda ülikute majapidamisse, tava kostitada esinejaid muutis need teretulnuiks. Inglismaale levis kingituste tegemise ja jõulupuu alla panemise komme ilmselt nii kuningliku abielu kui ka turismi kaudu. Erinevad varasemad (jõululaulud, lihapirukad, võõrikpuuoks, naabrite võõrustamine) ja uued (kingid, ilutulestik, kalkunipraad, kaardid, jõulupuu, jõuluvana)
Hamilton Deane tõi Dracula 20. Saj alguses teatrilavale, luues traditsioonilise Dracula riietumisstiili. 31.aastal tehtud filmi „Dracula“ järel on see levinud massiliselt muutues vampiiri klassikaliseks näiteks. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest? Sanditamine on seotu hingedeajaga kui oodati koju lahkunuid. Mardi ja kadrisandid kui hingesandid tulevad teispoolsusest. Lauludes mainitakse et sandid tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde. 42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu. Surnud elavad kuskil kaugel lääne- või põhjapool (Pohjola), või kõrgel taevas või siis maa all ja seotud
Käsikivilauludes on tunda käsikivile omast liikumisrütmi. Teistel koduste tööde lauludel ei olnud enamasti oma viise. Lõuna-Eesti lauludes lisanduvad värsiridadele sageli töö sisuga seotud refräänid: lüpsilaulus sõõru-sõõru, kanga vanutamise laulus ürssü- türssü jne. 6.2. Kalendrilaulud Kalendrilaule lauldi rahvakalendri pühade (või perioodide) aegu, sealjuures olid olulised maagia, meelelahutus ning koostegevus (nt sanditamine, kiikumine). Kalendrilaulude põhiliigid katsid ajavahemiku sügisesest kuni suvise pööripäevani. Suve lõpu ja sügise alguse täitsid lõikuslaulud (vt p 6.1). Ühe piirkonna kalendrilauludel oli sageli ühine rühmaviis, mida kasutati erinevatel pühadel. Võib ka olla, et mõnel kalendrilaulude liigil (nt kiige- või kadrilauludel) oli eriline viis, kõiki teisi aga lauldi ühe ja sama viisiga.
takistusterohkest teispoolsusretkest: võib kuulda, kuidas „Mardid tulnud kaugelt maalt“, mis arvatavasti viitavad teispoolsusele, rännak sealt siia ilma oli pikk ja vaevaline; mardisantide tume ja räpakas välimus viitab nende mitte-just-kõige- rõõmsamale elule teisel pool. Marditamistava ajendiks võib tuua nt hingedeaja, mil eesti rahvakalendris pered ootavad oma lahkunuid koju. Sõna „mardus“ tähendab „surmahaldjat“ ning soomes on Sanditamine on seotu hingedeajaga kui oodati koju lahkunuid. Mardi ja kadrisandid kui hingesandid tulevad teispoolsusest. Lauludes mainitakse et sandid tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde. marraskuu november (hingedepäev on 2. november). 29. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Surnud elavad kuskil kaugel lääne- või põhjapool (Pohjola), või kõrgel
annaabi.ee 
