novello - Il Laudario di Hildegard Bingenist Cortona, XIII sajandist (1098-1179) (4,4 Mb) (2 Mb) Kolmehäälne vokaal, Vokaal, orel-positiiv. trumm Laserplaadilt "Carmina Salvestus kontserdilt Sanctorum". Thoronet' kloostrikirikust Prantsusmaal (18.07.2000) Nostra phalanx - Codex Barbara simplex Calixtinus, Santiago de animo inglise, XIV Compostela, XII sajandist sajandi algus. (2,8 Mb) (1 Mb) Kahehäälne vokaal a Kolmehäälne vokaal a
lõhenemisega ehk nn Suure skismaga, mil korraga valitsesid kaks, lühikest aega koguni kolm paavsti. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendub ilmalikustumine eelkõige ilmalike zanride ilmumises vaimulike kõrvale. Ilmalik muusika hakkas määrama kunstmuusika stiili ja kõik uus ilmus ilmalikes zanrides. Keelati motetilaulmine kirikus. 1324. Või 1325.aastal saatis paavst Johannes XXII välja läkituse ,,Docta Sanctorum", milles taunis uues stiilis muusika kasutamist teenistustel. Puhkes saja- aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, Inglismaa võitis. Põhja-Itaalias kujunes kogu Euroopale eeskuju andev varakapitalistlik linnaühiskond. Selles keskkonnas tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja nn humanistlik mõtlemine. Humanism väärtushinnangute lähtumine inimesest. 15.saj. keskel trükikunsti leiutamine. 15. ja 16.saj. vahetusel suured
Kuna oleme tema muusikaga põhjalikult tegelenud ja see kava on saanud kiitvaid hinnanguid paljudes maades, soovitame seda ka edaspidiseks. 2. SALVE STELLA - Neitsi Maarjale pühendatud keskaja muusika (gregooriuse koraal, tundmatud heliloojad, Hildegard Bingenist, itaalia laude spirituali jne.). Oleme tohutust hulgast Neitsi Maarjale pühendatud keskaja muusikast valinud välja selle, mis tundub meile kõige huvitavam ja meeldib enam. 3. CARMINA SANCTORUM - pühakutele pühendatud keskaja muusika (tundmatud heliloojad, Hildegard Bingenist, muusika Firenze käsikirjast XIII sajandist, Calixtinuse käsikirjast jne.). See kava on koostöös Eesti Raadioga salvestatud ka laserplaadile. 4. MUUSIKA FIRENZE KÄSIKIRJAST JA ITAALIA LAUDE SPIRITUALI(XIII sajandist). 5. NOVA GAUDIA - spetsiaalne kava jõuludeks. Keskaegseid jõululaule tervest Euroopast: Inglismaalt, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Poolast ja Böömimaalt
ühtsus. Imitatsiooniline polüfoonia. *Muusika on enam seotud tekstiga. Seal hakkab lähtuma vokaalmuusika väljendus, sõnad inspireeriad muusika tundelisi ja vahel ka otse piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub ka teksti rütmist. *Ideaaliks saab lihtne tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 6. Seleta mõisted: * Dekameron Giovanni Boccaccio teos * Docta Sanctorum Paavst Johannes 22 läkitus uues stiilis muusika kasutamine teenistuses. * Suur skisma roomakatoliku kiriku poliitiline lõhenemine. * Sekulariseerimine 7. Kes on? *Petrucci Veneetsia trükkal, kes arendas välja nooditrükitehnika. *Josquin Desprez Muusikaline suurkuju, kes tegutses peamiselt Itaalias. ARS NOVA 1. Selgita mõisted: *Ars nova (lad k. ,,uus kunst" ) tähistatakse muusikalist Prl 13201380a. *Ars subtiliour Guillaume de Machaut`i looming.
2. Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust.
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14
sajandil. Kujunes kaks koolkonda: · Mauristid benediktiinlased (keskus St. Germain des Prés), kelle kongregatsioon asutati 1618. Idee oli pöörduda tagasi karmi korra juurde; publitseerisid prantsuse kirjandusajalugu, erinevate provintside ajalugu ning mõningaid legende. · Bollandistid jesuiitide õpetatud kongregatsioon (keskus Antwerpenis), kes publitseerisid aastast 1643 kuude kaupa pühakute elulugusid sarjas ,Acta sanctorum' 1675 väitis bollandist Papenbroeck, et mauristid publitseerisid võltsinguid, sellele vastuseks avaldas Jean Mabillon teose ,De re diplomatica', milles ta seletas, kuidas määrata dokumentide autentsust ja päritolu. Saksamaal hakati ajalugu uurima pärast Napoleoni sõdu, loodi Saksa Vanema Ajaloo Selts - MGH (Monumenta Germaniae Historica) seerias avaldati keskaegseid dokumente. Nende keskus asus Münchenis ning lisaks allikatele publitseeriti kirju ning traktaate.
annaabi.ee 
