küpressikoorest viilkatusega, mida toetasid ümmargused postid. Heiani perioodi loss Sogun Rüütlikultuur Provintsieliidi mõju kasv viis 12. sajandi lõpul sogunaadi suurfeodaalide sõjalise valitsuse kehtestamisele. Ilmalik võim koondus soguni kätte, keiser säilitas vaid shinto usujuhi positsiooni. Provintsides võimutsesid vana jaapani aristokraatiat esindavad ülikud, kes tuginesid oma sõjalisele kaaskonnale samuraidele. Viimaste elu ja tegevust sätestas range aukoodeks bushido (,,sõjamehe tee"). Samuraid, jaapani rüütlid, pidid armastama ja kaitsma kodumaad ning oma isandat, kelle vasallid nad olid, austama keisrit ja esivanemaid, lakkamatult õppima ja end füüsiliselt arendama, saavutama täieliku enesevalitsemise ja surmapõlguse. Sõdima minnes pidi samurai unustama oma kodu, perekonna ja isikliku elu. Vürsti surma korral nõudis samurai au temalt enesetapu
kontrolliti, mõnikord ka eksamid. Edo perioodi lõpus olid isegi esskirjad selle kohta, kui palju teadmisi pidi olema kooli lõpetamisel. Peale daimyo-koolide oli paljudes vürstkondades sõjakunsti koolid ja üksikutes meditsiini koolid. Olid ka mõningad erakoolid, mis nii rahvusliku, klassikalise hariduse andmiseks, kui ka lääneliku hariduse andmiseks, kuid need vaid üksikutes vürstkondades. Kõik ülalnimetatud koolitüübid olid mõeldud samuraidele, kuid olid ka lihtrahva elementaarkoolid, kus õpiti lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Nende koolide võrk arenes aeglaselt, aga järjekindlalt ning nad olid oluliseks aluseks Jaapanile, et muutuda industriaalmaaks. Edo perioodi haridussüsteem aitas murendada traditsioonilist seisuste süsteemi, aitas luua rahvuslikku intelligentsi ning kuna ta oli suunatud lojaalsuse kasvatamisele, siis viis ta kehtinud korra kukutamisele.
Uuema kirjanduse kordamiseks 1)Millal arenes välja trükikunst? Mis olid esimesed raamatud, mida trükiti? Tööstusliku puukoltsidega trükkimise algus 1609 a. Hideyoshi rüüsteretkedga Koreasse toodi kaasa ka trükipresse ning plokktehnika asendus tinaladumistehnikaga, mille juurde aga pöörduti tagasi juba 1626. aastal. Kuni 1650ni trükiti hiina ja jaapani klassikat, ajalugu ja luulet, budistlike tekste, erialakirjandust samuraidele, praktilisi raamatud, mis pakkusid huvi ka chnin`idele, kultuurialaseid raamatuid. 17. Sajandil trükiti üle 10 000 raamatu. 2)Mis on iseloomulik Edo aja luulele? Edo aja luulele on iseloomulik meelelahutuslik humoorikas luulevorm haikai. Keskaja lõpupoole tekkis renga-traditsiooni alusel uus luulevorm. See luulevrom haikai e haikai no renga muutus uusajal peamiseks luulevormiks. Haikai arenes välja klassikalise ja tavakeele,
astmes õppisid edukaimad (tavaliselt üle 20-aastased), kellest paljud olid kooli kostil ja töötasid abiõpetajatena, suurema osa ajast tegid tööd omaette ja vanade tekstidega. Ülejäänud aja pühendasid nooremate õpetamisele. Iga õpilane tuupis omaette, enne kojuminekut kontrolliti, mõnikord ka eksamid. Edo perioodi lõpus olid isegi eeskirjad selle kohta, kui palju teadmisi pidi olema kooli lõpetamisel. Kõik ülalnimetatud koolitüübid olid mõeldud samuraidele, kuid olid ka lihtrahva elementaarkoolid, kus õpiti lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Jaapani keskklassid ei kartnud anda haridust alamkihtidele, sest nende arvates aitas haridus tugevdada rahvuslikku solidaarsust. Meiji periood 1868 1912: see periood jagatakse 2 alaperioodiks: 1. modernse hariduse rajamise periood 2. konsolideerumise periood Nende vahekriipsuks on 1885. Tänapäeva Jaapani hariduse
põrandaga ning küpressikoorest viilkatusega, mida toetasid ümmargused postid. Rüütlikultuur Provintsieliidi mõju kasv viis 12. sajandi lõpul sogunaadi suurfeodaalide sõjalise valitsuse kehtestamisele. Ilmalik võim koondus soguni kätte, keiser säilitas vaid shinoto usujuhi positsiooni. Provintsides võimutsesid vana jaapani aristokraatiat esindavad ülikud, kes tuginesid oma sõjalisele kaaskonnale samuraidele. Samuraide elu ja tegevust sätestas range aukoodeks bushido (,,sõjamehe tee"). Samuraid pidid armastama ja kaitsma kodumaad ning oma isandat, kelle vasallid nad olid, austama keisrit ja esivanemaid, õppima ning ennast füüsiliselt arendama, saavutama täieliku enesevalitsemise ja surmapõlguse. Kui samurai sõdima läks pidi ta unustama oma kodu, perekonna ning isikliku elu. Samurai sooritas seppuku (harakiri) vürsti surma korral. Tema au nõudis talt seda.
annaabi.ee 
