Samueli võlupadi Kristiina Kass Alex Kivak Tutvustus ja tegelased Samuel on poiss nagu iga teine, kuid talle ei meeldi õppida. Samuel roniks õppimise asemel parema meelega puude otsas ja püüaks kala. Samuel tõstetakse ümber andekate laste kooli, kus talle sugugi ei meeldi. Ta sai sinna ilma sisseastumiseksamiteta sisse tänu oma emale, kuna Samueli ema lõikab direktori juukseid. Samuelil on õde Susanna, ema Katariina ja isa Silver. Samueli ema on range, kuna Samuel tegeleb lollustega ja ei õpi. Samueli isa on hoopis teistsugune, ta ei pahanda eriti ja üritab ema meele järgi olla. Samueli ema on juuksur, aga isa Silver töötab televiisorite alal, nimelt ta parandab neid. Susanna on ninatark ja on alati Samuelist targem olnud, kuid ühel ööl muutub kõik. Ühel õhtul enne koolipäeva hakkas Samuel geograafia kontrolltööks õppima. Samuel muud kui üritas ja üritas kõiki Euroopa riikide pealinnade nimesid pähe õppida. S...
Samueli võlupadi Kristiina Kass Raamatu tegelased olid Samuel Seebimull, tema õde Susanna, tema ema Katariina, tema isa Silver, õpetaja proua Vares, Hull Manda ja valvekoer Fernando. Samueli ema oli väga nõudlik ja alati pahandas, miks Samuel ei olnud nii tubli ja tark kui tema õde Susanna. Samuel käis Andekate Laste Koolis koos Susannaga aga talle ei meeldinud seal. Kõige rohkem talle ei meeldinud geograafia õpetaja proua Vares. Geograafias pidi tulema kontrolltöö. Selleks pidi Samuel pähe õppima kõigi Euroopa riikide pealinnad. Susanna tegi nalja Samueli õppimise üle ja soovitas Samuelil padja alla raamatu panna siis hommikul on kõik peas. Imekombel järgmisel hommikul oligi Samuelil kõik peas ja ta tegi kontrolltöö ära. Proua Vares läks siis hulluks ja kooli tuli uus õpetaja, kes meeldis Samuelile palju rohkem. Kui Samueli vanemad said teada kuidas ta sai ...
Kristiina Kass Koostasid:Moonika Haili Sigrid Tigane Sandra Aruste KELA Kristiina Kass 14.mai 1970 Tartu 1988 Tallinna Kunstigümnaasium (tollane 24. keskkool) kunstiklass Helsingi Ülikool Ema lastekirjanik Asta Kass ja isa humorist Kalju Kass Kristiina Nokelainen-soome lastekirjanik 1999 esimene lastelugu,Hyvinkään Sanomat - "Pönttösten perheen joulukuusi" Illustraator ja tõlk Arvukalt ilmunud jutte ajakirjades Inspiratsioon Tema kaks last on talle suureks inspiratsiooniks "Mida ulakamad nad on ja mida rohkem pahandusi teevad, seda huvitavamaid jutte ma kirjutan. See ongi mu ainuke lohutus. Tegelikult ma muidugi tahaksin, et nad oleksid kukupaid, aga kahjuks see alati nii ei ole." Tunnustus Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2010 ("Nõianeiu nöbinina") lastejuttude võistlusel ,,Minu esimene raamat" 1.koht 2005 ("Samueli võlupadi") Nu...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava KRISTIINA KASS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 1. Elulugu..........................................................................................................................................4 2. Inspiratsioon.................................................................................................................................5 2.1 Lapsed.............................................................................................................................5 2.2 Lapsepõlv....
Artikli refereering “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Lugesime läbi artiklit “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Eesti Kultuurilehest „Sirp“. See artikel annab meile mõistmine, miks on vaja meile noortekirjandus ja miks ta peab meelde jäätma. Noortekirjandus valmistab noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega. Esimesed sõnad raamatutest jutustab Ilona Martson (kirjutas Olga Uvarova) Ilona Martson, Tähekese peatoimetaja ütles, et praegu mäletatakse Aino Perviku Paula-sarja, Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Ilona Martson jutustab, et koolist jäävad kindlasti meelde aabitsad ja muidugi ei saa unus...
Raimond Valgre (1913-1949) Elulugu Raimond Valgre sündis 7 oktoobril 1913 aastal Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli veel kaks last Evi ja Enn. Koolis hakkas käima ta juba enne seitsmendat eluaastat. Aasta pärast algkooli astumist jätkas tema haridustee Paides, kus ta alustas klaveriõpinguid. Raimond polnud aga väga usin etüüde harjutama, vaid veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides või tuntuid lugusi mängides. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Pertelilt ning Tallinnas Theodor Lembalt. Just ema oli see, kes otsustas klaverimängu kasuks, kuigi Raimondit ennast paelus viiulimäng. Hiljem mängis Raimond erinevates orkestrites peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas õppima ehitustehnikat. Kooli lõpetas ta 1931. aasta juunis. Tema esimesed laulud valmisid 1933. A...
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamui...
Eluloo tutvustus Kristiina Kass on Eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlkija. Ta on sündinud 14.05.1970 Tartus, kus ta elas oma elust ainult 4 aastat ning ta elab hetkel Soomes. Pärast Tartut elas ta Kadriorus. Ta kodu oli kägisev ja nagisev, talvel külm kahekorruseline puumaja, kus polnud selliseid mugavusi nagu isiklik köök või vannituba. Kadriorus Rohelise aasa tänava majas elas koos meiega mitu peret, kellel oli ühine köök, vannituba ja WC. Lapsena teda sellised asjad eriti ei häirinud, sest oli tore, kui oli palju huvitavaid naabreid. Kristiinal endal polnud kaminat, aga seina peal oli hiigelsuur maailmakaart, mida talle ja ta õele meeldis uurida. Ta on hetkel 46-aastane. Kristiina Kassil on kaks tütart, Petra ja Liisa, ja väike must koer Milli. Kristiina oli juba väiksest saati kirjutanud ise jutte ning talle meeldis ka joonistada. Ta lõpetas 1988.aastal Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi. Ta kandideeris Kunstiülikooli, k...
Piiblilood juttude kaupa paradiiisiaias käitumine-ei olnud sõnakuulelikud, ahned, sest sõid puult millelt ei tohtinud et saada targaks, erinevus tänap-patukahetsus, olid sõnakuulekad, sarnasus-kiusatused,naiivsed saamueli pühitsemine jumalale hana pani poja nimeks saamuel, mis tähendas jumal on kuulnud, kui poiss oli suurem, tõid vanemad ta pühakotta ja jätsid jumala kätte, ta hakkas jumalat teenima preester eeli juhatusel. saamuel meeldis nii jumalale kui ka inimestele. jumal kutsub saamueli saamuel nägi harva nägemusi kuid ühel ööl ta kuulis et keegi hüüab teda, ta jooksis 3 korda preesti juurde ning lõpuks eeli mõistis, et see kutsuja oli jumal, seega ta saatis poisi jumalaga rääkima, see rääkis talle, et preester eeli pojad ei olnud preestri au väärilised ning ta karistab eelit , kes teadis oma poegade kombeid ning saamuel pidi selle eelile teatavaks tegema, mida ta ka tegi. preester eeli surm jumal karistas iisraeli rahvast sõn...
RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti ...
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
annaabi.ee 
