Austerservik: positiivsed: eelisteks on tema vähenõudlikkus substraadi suhtes, mis võimaldab tulusalt ära kasutada igasuguseid põllumajanduses ja metsanduses tekkivaid jääkprodukte põhust kuni saepuruni, palju väiksem vastuvõtlikkus haigustele ja kahjuritele kui sampinjonil ning temakuulumine tervislike toitude hulka. negatiivsed: austerserviku kasvatamisel tuleb aga arvestada seene vajadusega lisavalguse järele viljumisperioodil, mis teeb tema tootmise sampinjoniga võrreldes energiamahukamaks. 2. Milliseid soovitusi Te jagaksite seenekasvatuse alustajale, kes on huvitatud seenekasvatusest kui tuluallikast? Palun põhjendage oma soovitusi. Siitake- Tootmiseks võiks hall leppa kasutada pigem saepuruna. Siis nakatada mütseeliga ja panna kilekottidesse. Siis tuleb viljakehi mitme lainena. Sampinjon: Kasvatada võiks hobuse vms. sõnnikukompostide kasutamisel, sest
võrdle pruunmädanikku ja valgetmädanikku. ( 3 erinevust , vist ) 1. Pruunmädanik levib kännupessil , valgemädanik levib tuletaelal. 2. Pruunmädanik on pruuni värvi ja valgemädanik heledat värvi . 3. Valgemädanik mis muudavad puidu värvuse tavaliselt heledamaks. Milleks on vaja samblikes vetikaid ? - Vetikad aitavad samblikel toitaineid omandada. Miks satub surmavalt mürgine valge kärbseseen Eestiski aeg-ajalt inimese söögilauale ? - Sest ta on väga sarnane sampinjoniga Seenerakk Loomarakk Taimerakk Rakukest Kitiinist Puudub Tselluloos Vakuoolid Puudub Puudub Olemas Ainevahetustüüp Heterotroof Heterotroof Autotroof Varuaine Glükogeen Glükogeen Tärklis
Vakuooli lõhkedes ''tulistatakse'' eosed paari meetri kaugusele. 8. Eesti metsades on levinud tuletael, kes kasvab nii elusal kui surnud puidul. Tema viljakuju on hobusekabja kujuline. Eesti metsades esineb ka väävlik, kes igal aastal moodustab uue viljakeha. Haavadel esineb haavataelik, kes põhjustab havapuudel südamemädanikke. 9. Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis kasvav mürkseen on valge kärbseseen, mida tihti aetakse segamini sampinjoniga. Valge kärbseseen sisaldab mürgiseid tsüklopeptiide, mille toime võib ilmneda alles 12-24 tunni järel. Esmasteks mürgitunnusteks on iiveldus, kõhuvalu ja oksendamine ning hiljem teadvusehäired ja maksakahjustus, mis võib viia surmani. 10. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. 11. Sitikaseen- Kottseente seas on palju putukatel kasvavaid parasiite. Sitikaseened kinnituvad
Molekuklaarbioloogia andmete põhjal on seentel ja loomadel ühised eellased. Seega on seened loomadega lähemalt sugulased kui taimedega. SEENED INIMESE TERVISE JA ELUKESKKONNA OHUSTAJATENA Seened ohustavad inimese tervist seenemürgituste, mükotoksikooside või seenehaiguste ehk mükooside kaudu. Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis kasvavatest mürkseentest võib nimetada valget kärbseseent, mida sageli aetakse segamini sampinjoniga. Valge kärbseseen sisaldab mürgiseid tsüklopeptiide, mille toime võib ilmneda alles 12-24 tunni järel. Esmasteks mürgitustunnusteks on iiveldus, kõhuvalu ja oksendamine ning hiljem teadvusehäired ja maksakahjustus, mis võib viia surmani. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad inimesele elutegevuse käigus mürgiseid ainevahetusjääke. Näiteks eelnevalt mainitud alfatoksiin, mida toodavad mõned kerahalliku liigid.
Farmaatsiatööstuses kasutatakse ravimite tootmiseks mitmesuguseid seente ainevahetussaadusi e. metaboliite. Üks tuntumaid metaboliite on penitsiliin antibiootikum, mis pärsib bakterite rakukesta sünteesi. Kõrreliste parasiidi tungaltera abil toodetakse alkaloide, mida kasutatakse nt. migreeni ja Parkinsoni tõve ravil. Seenemürgitused: Seenemürgistusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis kasvab nt. valge kärbseseen, mida aetakse segamini sampinjoniga. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. Aflatoksiinid: Väga kantserogeensed omavahel lähedase koostisega ained, mida teatud tingimustel (kõrge temperatuur, niiskus) toodavad näiteks hallitusseened. Nad kuuluvad mükotoksiinide hulka. Looduses esineb neid vähemalt 20; inimesele kõige ohtlikum on aflatoksiin B1. Kollane kerahallik. Ohratoksiinid: Eriti tugev nefrotoksiline mürkaine
sõõrikud (rõngakujulised). Pitsa (itaaliapäraselt pizza) on õhukesel pärmitaignast alusel küpsetatud lahtine pirukas, mille tugevasti maitsestatud liha-, kala-, kreveti-, köögivilja-, seene-, vm. kattele on lisatud rohkesti tomatit või ketsupit ja kõige pealmiseks katteks juustuviile või riivjuustu. Pitsa liike on Bolognese (hakklihaga), Naapoli (loomalihaga), Francescana (singi), Mexicana (teravamaitselise hakklihaga), Vegetariana (paprika ja suhkruhernega), Capricciosa (singi ja sampinjoniga) jt. Termiliselt seisundilt võivad olla soojad, jahutatud või külmutatud. Barankatooted on kuivatatud tooted. Liigitatakse rõngliteks (ühes kg-s 20...65 tk, niiskusesisaldus 9...18%) ja rõngikuteks (ühes kg-s 90...240 tk, niiskusesisaldus 9... 12%). 42 Kuivikud sisaldavad 6...12% niiskust. Liigitatakse liht-, magusateks kuivikuteks ja kuivikleibadeks. Viimased küpsetatakse plaadikujulistena Müllerin, Rüvita,
annaabi.ee 
