Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"samettoonid" - 5 õppematerjali

Barokk
2
doc

Barokk

Holland: Toimis tööjaotus: paljud meistrid maalisid ainult ühte kindlat ainevalda. Usulisi ja mütoloogilisi pilte vähe, kuna tellijad= kodanlased tahtsid kunstis näha iseenaast ja oma elu. Zanri ehk olustikumaal. Hooch maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid. Van Delft maalis ka rahulikke argitoimetusi, kus tegevus toimub siseruumis, kuhu külje pealt langeb aknast mahe valgus. Terborch on tuntud oma meisterlikkuse poolest, millega annab edasi läikiva atlassi ja sügavad samettoonid. Steen ja van Ostade andsid oma zanripiltidel edasi vaesemat rahvast mitte tööd rügamas, vaid puhkehetkil. Elumõnusid näitasid natüürmordid. Maastikumaalijad võtsid vaesevõitu hollandi maastikule appi peegeldused veekogudelt ja lõid väga kauneid pilte kodumaast. Meremaal, loomamaal, linnavaated. Portreemaal tõusis kõrgele tasemele ja seda harrastas Hals. Rembrandt(1606-1669) lõi noorusaastail

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
52 allalaadimist
Kunstiajalugu
10
doc

Kunstiajalugu

Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid külatänavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes välja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Tuntumaid hollandi maastikumaalijaid on Jacob van Ruisdael (1628/29-1682) Barokiajastu rõivastus Imetlusväärse meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid Gerard Terborchi (1617--1681) maalidel. Viimaseid võib ara tunda ka selle järgi, et tihti on mõni maali tegelane seljaga vaataja poole. Zanripiltides eelistati jõukuse ja heaolu näitamist. Kuigi meistrid, nagu Jan Steen (1626- 1679) või Adriaen van Ostade (1610 --1685) maalisid ka vaesemat rahvast ja talupoegi, siis ikka

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
107 allalaadimist
Euroopa kunst
11
doc

Euroopa kunst

(16321675) intiimsetel piltidel. Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu külje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes särama mõne pärlikee, heleda juuksekihara või tooli polstrinaela. Vermeeri armastatuimad värvid on sinine ja kollane. Vermeeri arvuliselt väike looming (kõigest 35 meie ajani säilinud maali) on aga hiljem omandanud tohutu kuulsuse ja mõjujõu. Imetlusväärse meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid Gerard Terborchi (1617--1681) maalidel. Viimaseid võib ara tunda ka selle järgi, et tihti on mõni maali tegelane seljaga vaataja poole. Zanripiltides eelistati jõukuse ja heaolu näitamist. Kuigi meistrid, nagu Jan Steen (1626 1679) või Adriaen van Ostade (1610--1685) maalisid ka vaesemat rahvast ja talupoegi, siis ikka jõudehetkil, mitte kunagi tõeliselt rasket tööd tegemas. Elumõnude näitamise ülesannet teenisid ka natüürmordid. Kallid hõbenõud, kristallpeekrid, läbi

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
11 allalaadimist
Kunsti portfoolio
11
doc

Kunsti portfoolio

Vermeer van Delfti (1632-1675) intiimsetel piltidel. Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu külje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes särama mõne pärlikee, heleda juuksekihara või tooli polstrinaela. Vermeeri armastatuimad värvid on sinine ja kollane. Vermeeri arvuliselt väike looming (kõigest 35 meie ajani säilinud maali) on aga hiljem omandanud tohutu kuulsuse ja mõjujõu. Imetlusväärse meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid Gerard Terborchi (1617--1681) maalidel. Viimaseid võib ara tunda ka selle järgi, et tihti on mõni maali tegelane seljaga vaataja poole. Zanripiltides eelistati jõukuse ja heaolu näitamist. Kuigi meistrid, nagu Jan Steen (1626- 1679) või Adriaen van Ostade (1610--1685) maalisid ka vaesemat rahvast ja talupoegi, siis ikka jõudehetkil, mitte kunagi tõeliselt rasket tööd tegemas. Elumõnude näitamise ülesannet teenisid ka natüürmordid. Kallid hõbenõud, kristallpeekrid,

Kultuur-Kunst → Kunst
27 allalaadimist
Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester
16
doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

MAASTIKUMAAL ­ meremaalid, kohalike maastike kujutamine Frans HALS (1581-1585 - 1666)­ grupi- ja üksikportreed. Maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ning selged. /"Püha Jüri maakaitseväekompanii ohvitseride bankett" 1616. , 1627., 1639. aastatel maalitud ( maalis 3 korda, teine maal oli hiilgavaim); ,,Mustlanna" / Gerard TERBORCHI (1617 - 1681) ­ meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid. Maalidel on tegelane tihti seljaga vaataja poole. /"Klaas limonaadi"/ Jan STEEN (1626 - 1679)- olustikumaalid. Jõuküllased sagimist täis pummelungid. Kuulus Delfti koolkonda. /"Ristsed"; ,,Kõrtsikaklus"/ Pieter de HOOCH (1629 - 1684)- Kujutas väikseid linnamaju, intiimsus ja idüllilisus, kompositsioonide jäik ülesehitus. /"Naine ja teenija õues"; ,,Maamaja"/ 10

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
104 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun