Igaks teab oma vi teiste unengudest olukordi, kus siis oli ta kki hoopis keegi teine. See on olukord, kus ma keeran kivi tagurpidi ja see on teiselt poolt konn, keeran konna tagurpidi ja ta on kass. Tagasi prduda, emme-issi juurde joosta ei saa - rmiselt tervistav olukord. Saab ainult muutumisega, suure Muuga kaasa minna, teda thelpanelikult jlgida, temaga heks - hahaa, temaga hes Muuks! saada. Aga kas ei thenda vaid edasi-liikumine seda, et meil samasusi polegi, kui me ei saa millegi juurde pidama jda, kas pole me siis sisuliselt teadvusetud? Kui meie kogemus on iga kord tiesti uus, siis vrdub see ju sellega, et meil pole mingit kogemust, et meid, kellel see kogemus oleks, kes kogemust koguks, alles hoiaks ja snteesiks, polegi? Kas see mitte ei thenda, et meil poleks siis mlu? Seda see kindlasti ei thenda. Jah, inertsest, konomiseerivast ja piskuga leppivast ilmsi-reaalsusest on ptud vlja murda ka niteks narkootilisi aineid
Võrde välisliikmete korrutis võrdub tema siseliikmete korrutisega (Näide12) 13.ruutvõrrand on kus ax2 -ruutliige,bx-lineaarliige,c-vabaliige 2 Täielik ruutvõrrand on ax +bx+c=0 Mittetäielik ruutvõrrand on ax2+c=0 või ax2+bx=0 Taandatud ruutvõrrandi üldkuju on kus p ja q on konstandid. Taandatud ruutvõrrandi lahendid on Viète'i teoreemi järgi peavad lahendid rahuldama samasusi ja 14-23.(Näide 13-22) 24.Funktsiooni väärtus-y-väärtus Argument-x-väärtus Ordinaat-y-väärtus Abstsiss-x-väärtus 25-27.(Näide 23-25) 28. Ruut: (Näide26) S = a² (pindala = alus x alus) P = 4a Ristkülik: S = ab ( pindala = pikem külg x lühem külg) P = 2(a + b) 29. Rööpkülik:paralleelsete vastaskülgedega neli nurk.(Näide 27) S = ah (pindala = alus x kõrgus) P = 2(a + b) Omadused: 1)rööpküliku diagonaal jaotab rööpküliku kaheks võrdseks kolmnurgaks
matusetalitus, ennustab tulevikku, kaitseb kogukonda erinevate hädaohtude eest ja muud. Arvatakse, et samanism on olnud üks vanimaid religioosseid praktikaid, mis oli tuntud juba hiljemalt nooremal kiviajal. Tänapäeval on samanism pigem levinud väheste traditsionaalsete kultuuride juures. Samanismi puhul ei ole tegemist ühtlustatud usundiga, vaid erinevates ühiskondades ja kultuurides esineva usulise tunnetuse ja tegevuse vormiga. Kuid tuleb ette lausa hämmastavaid samasusi maailma eri paikade samanistlike tavade ja tõekspidamiste juures. Näiteks võib leida sarnasusi nii põhja-polaaralade kui ka Amasoonia ja Kalimantani vahel. Need on aga kultuurid, mis antropoloogide sõnutsi pole mitte kunagi kuidagimoodi kontaktis olnud. Sõna samaan tuleneb Siberi küttide ja põhjapõdrakasvatajate evenkide keelest ja algselt tähistas see vaid antud piirkonna usumehi. Praegusel ajal aga kasutatakse sõna laialt,
Prantsusmaal, piirkonnas mis külgneb Hispaaniaga. Baski keel on väga antiikne keel, mille täpne päritolu on siiani teadmata. On ainult oletused selle kohta. Hispaanlased ise arvavad- neilt keda selle teema kohta küsitlesin, et baski keel pärineb Põhja- Aafrikast berberite rahvusest. Berberid (hisp.k.- beréber) elavad ühe rahvusena siiani Põhja- Aafrikas ja neil on säilinud oma rahvuskeel, milles nad suhtlevad. Nende mõlemas keeles on märgata suuri sarnasusi- samasusi, kuid nad ei ole samas identsed keeled. Baski keelt räägiti juba enne seda Hispaanias, enne kui Hispaania vallutasid omakorda Romaanid. Baskidele sai peale II Maailmasõda osaks tagakiusamine kindral Franco poolt. Baski keel keelati, lapsed saadeti Baskimaalt ära sisemaale koolidesse. Peamiselt Lõuna- Hispaaniasse. Vanemad baskid saadeti koonduslaagritesse- seda küll tehti ainult II Maailmasõja ajal. Baskimaad juhivad baskid ise- omavalitsusega ja neil on oma piiratud autonoomia-
Kus luuakse, antakse edasi ja põlistatakse ja tõlgendatakse tähendusi, mis on kultuurilise tegevuse eeldus ja tunnus. Võime rääkida erinevatest praktikatest, mis meie igapäevases elus on, mis toimuvad reeglite järgi, millest osalejad on teadlikud. · Rituaalid, kombed, ühistegevused, suhtlusskriptid. Ilmneb, et tekstidel, mis on osalejatest sõltumatud ja praktikatel, mis on olemas ainult siis, kui osalejad neid teostavad, on palju erijooni, kuid ka samasusi. Tekstide levitamine oleks võimatu ilma praktikateta. · Praktikad loovad ja levitavad tekste · Tekstid hoiavad praktikaid elus: nt. tseremooniate reeglistikud, tekstide kaudu võidakse praktikaid edasi anda, levitada ühest kultuuri keskkonnast teise. Toetav suhe nende vahel. Igal kultuurifenomenil on oma praktiline ja tekstduaalne aspekt, ainult need kaks koos võimaldavad sellel fenomenil edasi toimida nagu me seda teame. Kultuuri piirid, kultuurilised kogukonnad: