kujutamine. Elektrivälja tugevuseks mingis ruumipunktis nimetatakse sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva elektrilise jõu ja selle proovilaengu jagatist. Elektriväljas paikneva proovilaengu potentsiaalne energia võrdub tööga, mille teevad elektrilised jõud selle proovilaengu viimisel lõpmata kaugele. Elektrivälja sihis liikumisel on potentsiaali juurdekasv võrdeline läbitud teepikkusega. Elektrivälja graafiliseks kujutamiseks kasutatakse jõujooni ja samapotentsiaalipindu. Viimaseid nimetatakse veel ka ekvipotentsiaalipindadeks või isopotentsiaalipindadeks. Elektrivälja jõujoonteks nimetatakse selliseid jooni, mille puutujaks igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor. Elektrivälja samapotentsiaalpindadeks nimetatakse selliseid pindu, mille kõik punktid on ühesuguse potentsiaaliga. Kui elektriväli tekitatakse ühe punktlaengu poolt, siis on tema jõujooned lihtsalt sellest punktlaengust lähtuvad radiaalsed (kiirekujulised) sirged
energiat üle, kiiratakse see -kvandina, mõnikord vabaneb ka neutroneid. Tuumade beetalagunemist põhjustab neutroni ebastabiilsus. Neutroni lagunemine. Tekib prooton, elektron ja neutriino. Viimane on vajalik nn. leptonlaengu tasakaalustamiseks. PROBLEEMID Loeng 11. · Elektri- ja magnetvälja graafiline kujutamine: põhimõte ja järeldused. Jõuväljade - nende hulgas ka elektrivälja "ülesjoonistamiseks" kasutatakse jõujooni ning samapotentsiaalipindu (nimetatakse ka ekvipotentsiaalipindadeks). Jõujoon on kõver, mis on kõigis punktides paralleelne väljavektoriga. (Ehk: väljavektor on alati mingi jõujoone puutujaks.) Kuna pidevas väljas paiknevad jõujooned lõpmata tihedalt (iga ruumipunkti läbib mingi jõujoon), pole kõiki neid võimalik joonisele kanda. Kokkuleppeliselt joonestatakse jõujooned nii, et nende tihedus oleks võrdeline väljatugevusega antud ruumiosas.
energiat üle, kiiratakse see -kvandina, mõnikord vabaneb ka neutroneid. Tuumade beetalagunemist põhjustab neutroni ebastabiilsus. Neutroni lagunemine. Tekib prooton, elektron ja neutriino. Viimane on vajalik nn. leptonlaengu tasakaalustamiseks. PROBLEEMID Loeng 11. · Elektri- ja magnetvälja graafiline kujutamine: põhimõte ja järeldused. Jõuväljade - nende hulgas ka elektrivälja "ülesjoonistamiseks" kasutatakse jõujooni ning samapotentsiaalipindu (nimetatakse ka ekvipotentsiaalipindadeks). Jõujoon on kõver, mis on kõigis punktides paralleelne väljavektoriga. (Ehk: väljavektor on alati mingi jõujoone puutujaks.) Kuna pidevas väljas paiknevad jõujooned lõpmata tihedalt (iga ruumipunkti läbib mingi jõujoon), pole kõiki neid võimalik joonisele kanda. Kokkuleppeliselt joonestatakse jõujooned nii, et nende tihedus oleks võrdeline väljatugevusega antud ruumiosas.
NB!Valemite parem pool käib ainult punktlaengute kohta! Tegelik väli võib olla väga keerulise geomeetriaga. Kuna elektrijõud on konservatiivsed, kehtivad järgmised matemaatilised seosed: 58 Välja graafiline kujutamine. Jõuväljade - nende hulgas ka elektrivälja "ülesjoonistamiseks" kasutatakse jõujooni ning samapotentsiaalipindu (nimetatakse ka ekvipotentsiaalipindadeks). Jõujoon on kõver, mis on kõigis punktides paralleelne väljavektoriga. (Ehk: väljavektor on alati mingi jõujoone puutujaks.) Kuna pidevas väljas paiknevad jõujooned lõpmata tihedalt (iga ruumipunkti läbib mingi jõujoon), pole kõiki neid võimalik joonisele kanda. Kokkuleppeliselt joonestatakse jõujooned nii, et nende tihedus oleks võrdeline väljatugevusega antud ruumiosas.
suunas, võime esiteks valemi (10.11a) teises avaldises integraali all asendada skalaarkorrutise tavalise korrutisega Edr ja tuua suuruse E kui konstandi integraalimärgi ette. Siis saame nimetatud erijuhu jaoks valemi Er . (10.11b) 10.7 Elektrivälja graafiline kujutamine Elektrivälja graafiliseks kujutamiseks kasutatakse jõujooni ja samapotentsiaalipindu. Viimaseid nimetatakse veel ka ekvipotentsiaalipindadeks või isopotentsiaalipindadeks. Elektrivälja jõujoonteks nimetatakse selliseid jooni, mille puutujaks igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor. Elektrivälja samapotentsiaalpindadeks nimetatakse selliseid pindu, mille kõik punktid on ühesuguse potentsiaaliga. Kui elektriväli tekitatakse ühe punktlaengu poolt, siis on tema jõujooned lihtsalt sellest punktlaengust lähtuvad radiaalsed (kiirekujulised) sirged
annaabi.ee 
