Performance´il on tavaliselt kindel plaan, tihti ka kostüümid, erivalgustus, mõnikord muusika ja heliefektid, kuid väga harva sõnakunsti elemente, seega on performance väga lähedal pantomiimkunstile, aga ka üldse teatrikunstile. Performance´ite harrastus levis ning 70ndatel avaldus selle rangem vorm, kasutati väga erinevaid vahendeid ja vorme, peaaegu et igal performancil oli oma definitsioon ja stiil. Ka tähenduselt olid need väga erinevad- nt propagandistlikud, esoteerilised, samanistlikud või ajaviitelised. Mõned kunstnik läksid esinema juhuslike inimeste ette lähedases linnajaos, tihti lihtsalt tänavale. Julge ja vahetu tänavakunstnikuna on kuulsaks saanud Laurie Anderson, kes on esinenud USA linnades uiskudel, pierroriietuses ja viiulimängu kombineeritud viiulisse peidetud magnetofonimuusikaga. Kõige põnevamad on samanistlikku tüüpi etendused, samaan ei loo objekte vaid tegutseb kunstnikuna ennast ühiskonnale ohvriks tuues. Joseph
üsna klassikalised: üksindus, armastuse rõõm ja valu, loodusliku keskkonna tähtsus, meeleolu nukker ja nostalgiline. Kahes viimases raamatus alternatiivse maailmataju võimalikkus, loodudest, kultuurist ja religioonist moodustuv tervik. Sommeri looming liigub komplitseerituma maailmataju suunas. Nõidade õrnuse puhul oluline märksõna tajueksperiment teispoolsuse tunnetamine, samm edasi tavapärasest kommunikatsioonist (inimeste vahel, loodusega, kultuuriga). Samanistlikud praktikad ja muud, mis elu ühtsena näitaksid ja seda mõista lubaksid. Töö selle suunas, et taju kuidagi elavdada, teravamaks muuta. Kristiina Ehin (Erakkond) "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999", "Simunapäev", "Luigeluulinn", "Kaitseala", "Emapuhkus". Naist mõtestatakse palju läbi pärimusliku traditsiooni. Sellest lähtuvalt kannab seda luulet pinge, mis ühelt poolt tuleb poeedi kaasaegsusest ja teiselt poolt müüdist ja pärimusest.
29. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Teispoolsuse kujutelmad läänemeresoome rahvaste folklooris · Surnute asupaik kusagil kaugel - põhja- või läänesuunas, nt soome-karjala: Tuonela, Pohjola, Hiitola (vrd teispoolsuse asukoht jõgede alamjooksul uurali rahvaste mütoloogias; seos veega, nt laevamatused) - kõrgel (taevas), nt eesti mardi- ja kadrilaulud: Mart on tulnud kõrgeesta, kõrgeesta, taivaasta (vrd surnute ja lindude seos; samanistlikud arusaamad hingerännust) · Surnute asupaik seotud hauaga maa all, nt soome-karjala: Manalainen maan-alainen, (Manala < maan alla), seto ja eesti Toonela, Manala, Hiiela kalmistu kui surnute küla, nt vepslaste ja karjalaste kalmistumajad (grobnitsa) Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena · Surnute elu on sarnane maisega, kuid mõnevõrra teistsugune (äraspidine); nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve
Rahvuspärane õigeusk esineb ka Setomaal ja Kihnus. Usundilt on eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid luterlased, ungarlased aga peamiselt katoliiklased (on ka kalviniste ja luterlasi). Siberi ugrilased ja samojeedid on samanistid.. 3. Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on samaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Pöördumine eelkristliku usu juurde, uus-paganlus. Näiteks samanistlikud jooned obiugrilaste usundis. Samaan on kogukonna liider, kes peab eelnevalt läbima vaimseid katsumusi. NSV Liidu ajal peeti samanismi vaimuhaiguseks ning see oli kriminaalselt karistatav. Endiste NSV Liidu aladel on tänapäeval tugev ateistliku ideoloogia mõju ning paljud ei pea end tänapäeval usklikeks. Uuspaganus ehk esiisade usundite taaselustamine algas Eestis ja Lätis 19. sajandil, liikumised loodi 20. sajandi I veerandil
AJALUGU Venemaa vallutustega Siberis 16. sajandil sattusid teiste kohalike põliselanike seas ka sölkupid tihedamasse kontakti venelastega. Koos tatari khaani Kutsumiga astus Pegaja Orda sölkupist "vürst" vastu venelastele, kuid oli sunnitud alistuma. 17. sajandil taandus osa sölkuppe põhjapoolsetele metsaeenetsitega asustatud taigaladele, kus kujunes nn Tazi sölkupi rühm. 18. sajandil ristiti sölkupid vene õigeusku; siiski jäid animistlikud-samanistlikud uskumused ja praktikad püsima pikaks ajaks. 18. ja 19. sajandil hakkasid sölkupid vene kaupmeeste mõjul massiliselt tarbima viina ning seda kasutasid venelased tekitamaks võlasõltuvust, mis võis kanduda edasi järgnevatele põlvkondadele. Samal ajal intensiivistus sölkuppide alale ka vene immigrantide sissevool, mis jätkus terve 20. sajandi. Lõunasölkuppide seas olid abielud venelastega sagedased juba 19. sajandil, kuivõrd kolonisaatoreid oli selles regioonis kümneid kordi