aina vähem kasutatavate raamatute ning järjest enam popularsust koguvate e-raamatute osatähtsuse üle. Artikkel kannab nime „Asko Künnap: kuuldused raamatute surmast on tugevasti liialdatud“ ning toob välja paber- ja e-raamatute suurimad erinevused ning mõlema puudused. Raamatud ise pole muutunud, uue kuju on saanud nende välimus. Asko Künnap tõi välja fakti, et hetkel on väga paljud raamatud internetist ilma suurema vaevata kättesaadavad ning salvestatavad, tänu millele kasvavad jõudsasti veebipõhised raamutupoed ning kuigi kunagi varem pole nii palju loetud ja kirjutatud kui praegu, vjauvad reaalsed raamatukaupluste ketid unustusse. Tänapäeval pole raamatud mõeldud vaid lugemiseks, tähtis on eelkõige nende emotsionaalne väärtus, mitte kaasaskandmise mugavus. Raamatutega saab suhelda ja neid erinevate meeltega tajuda, sest nende ajalugu on jätnud neisse jälje, mis edastab veel võimsama emotsiooni kui nendesse kirjutatud read
kasutatavaks. Standardse CD diameeter on 120 millimeetrit ning mahutab 700 MB mahus andmeid. Mini CD läbimõõt võib varieeruda 60-st millimeetrist 80-ne millimeetrini. (Wikipedia) Tänapäeval on CD-l palju erinevaid liike. CD-ROM on kirjutuskaitsega plaat, mida kasutatakse tavaliselt kommertsprogrammide ja andmete salvestamiseks. CD-R formaadi publitseeris 1990a. Philipsi, määrates selle "orange book part II" standardiga. CD-kirjutajad on tähtsad kohtades, kus salvestatavad andmed peavad säilima kindlasti muutumatul kujul. CD-R-ile saab korduvalt andmeid kirjutada, kuid kustutada ei saa. CD-RW-le saab faile korduvalt kirjutada ning kustutamine on samuti võimalik. CD-RW spetsifikatsioon on määratud Philipsi poolt välja töötatud "orange book part III" formaadiga. CD-RW andmekihi pind koosneb erilistest keemilistest komponentidest, mis võivad oma olekut korduvalt muuta ja säilitada, sõltuvalt temperatuurist
kerge sulatamisega mittepeegeldavaks muudetud piirkonnad, mida CD- seadme laser peab lohkudeks. CD-R formaadi publitseeris 1990a. Philipsi, määrates selle "orange book part II" standardiga. Kirjutavad CD-ROM-i seadmed on tavalisest CD-lugerist mõned korrad kallimad, makstes praegu keskmiselt 4000 krooni. CD-R kettaid toodetakse praegu põhiliselt kaht tüüpi - mahtuvusega 550 ja 650 MB (vastavad helisalvestuse pikkustele 63 ja 74 minutit). CD-kirjutajad on tähtsad kohtades, kus salvestatavad andmed peavad säilima kindlasti muutumatul kujul, näiteks pankades. Andmeid, mis on kord CD peale kirjutatud, enam "tavaliselt" muuta ega asendada ei saa. CD-plaat säilib normaalsetes tingimustes 50-100 aastat. Küll on ta kaitsetu mehaaniliste pahatahtlike vigastuste eest. Näiteks kruvikeerajaga üle plaadi tõmmatud kriips, muudab info loetamatuks. Lisaks 3
Sellele võtmele rakendatakse paiskfn-i, mis vastavalt võtme väärtusele arvutab indeksi ehk tabeli lahtri aadressi. Paiskfn tuleb valida nii, et arvutuse tulemus mahuks tabeli indeksite vahemikku. Paisktabel – sinna paigutatakse andmed paisksalvestamiseks, seda saab realiseerida massiivina. Realiseerimisel 2 võtmeprobleemi – milline on hea paiskfn ja kuidas lahendada kollisioone. Paiskfn – hea paiskfn peab olema kergelt & kiirelt arvutatav, suutma salvestatavad kirjed võimalikult ühtlaselt tabelisse ära jagada, et vähendada vastuolusid. Jäägi meetod – Leitakse jääk, mis tekib võtme täisarvulisel jagamisel tabeli pikkusega. Tekkiv jääk mahub tabelisse. Seega paiskfn selle meetodi jaoks on h(k)=k mod M, kus k on võti ja M on tabeli suurus. Korrutamise meetod - Võti korrutatakse mingi irratsionaalarvuga ja täisosa lõigatakse ära. Järgi jääb arv vahemikus 0-1.
Lisalugemist: wikipedia.org Varunduseadmed ehk storage seadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik andmeid varundada (säilitada). Kõige tuntumad varundusseadmed on kindlasti kõvaketas, CD ja DVD seadmed, disketiseade, USB välkmälu ning mälukaardid. Kõvakettad Kõvakettad on kaheldamatult kõige leivnumad varundusseadmed. Esimesed kõvakettad ilmusid maailma 1956 aastal (IBM RAMAC) ja nendele oli võimalik salvestada u 5 MB andmeid. Tähapäeval on kõvakettastele salvestatavad maksimaalsed andmemahud kasvanud kuni 1TB ja kasvavad tulevikus ilmselt veelgi. Kõvakettas koosneb magnetilise ainega kaetud ümmargustest plaatidest, lugemis- ja kirjutamispeadest, puhvermälust ning juhtelektroonikast. Magnetilise ainega kaetud plaadid on tehtud tavaliselt metallist, kuid leidub ka klaasist tehtud plaate. Lugemis- ja kirjutamispead hõljuvad ketaste kohal (mõne mikromeetri kaugusel plaadist). Plaadid pöörlevad kõvaketta sees
21 Loone hakkab erutatult nihelema. . . see on probleemne väide. Collingwood tegeleb ük- sikisikuga ja ei vaata teda institutsiooni osana. Näiteks Nelsoni plaane Trafalgari lahingus on võimalik taastada, sest need täitusid, Prantsuse–Hispaania omi aga mitte. Tegelikult saame ju taastada küll, sest käsud olid enamasti kirjalikud. (EL) 22 Sellest väitest kumab suur uskumus sellesse, et kirjasõna ei valeta. Aga kas mõtted on üldse kuidagi salvestatavad? Kas nad on üldse lineaarsed? Mõtted on ju mitmemõõtmeli- sed? Kui sageli on inimene endagi ees aus? Enamus inimesi tegeleb ju pidevalt oma imago loomisega ja mõtleb ja usub seda, mida peab, aga mitte seda, mille järgi ta tegelikult elab. (M) Peatükk 3 Seletus Loone jutustab koolilastest, kes olid vaimustuses Ameerika ajalooõpikust, milles seletati “miks”, mitte ainult “mis”, nagu see oli kombeks nõukogude- maal
nii et taastamisel esimene hologramm kaob. Uut langemisnurka kasutatakse uue signaalikiirega uue hologrammi salvestamisel. Kahte hologrammi saab lugeda, muutes lugemislaseri kiire nurka. 2 sentimeetri paksuse hologrammi puhul on tundlikkus nurga suhtes vaid 0,0015 kraadi. See teeb võimalikuks tuhandete hologrammide salvestamise kiire langemisnurga lubatavas vahemikus (tavaliselt 20 30 kraadi). Andmete salvestus ja taastamine Et kasutada hologrammihulki salvestustehnoloogiana, peavad salvestatavad andmed olema esitatud signaalikiirega ning lugemiseks tuleb nad taastada heiastatud kiirest. Süsteemi sisendseadet kutsutakse ruumiliseks valgusmodulaatoriks (SLM, Spatial Light Modulator). SLM on tasapinnaline tuhandetest pikslitest koosnev hulk, kus iga piksel on iseseisev optiline lüliti, mille võib seada kas valgust läbi laskma või seda blokeerima. Väljundseade on sarnane hulk, ainult et koosneb detektorpikslitest. Müra
süsteemi koosseisus oleva tarkvaraga. Windowsi koosseisus on utiliit Checkdisk, mille abil saab ketta füüsilisi vigu leida. UNIX-tüüpi süsteemides on selleks otstarbeks käsk fsck. Mõ- ned tarkvaratootjad (näiteks Symantec) pakuvad samuti kettakontrolli utiliite. Loogilised vead on seotud kettale kirjutamise iseärasustega. Nimelt, kui rakendustarkvara annab faili salvestamise korralduse, ei pruugi operatsioonisüsteem seda kohe täita, selle ase- mel võib süsteem paigutada salvestatavad andmed puhvrisse ja tegeliku kettale kirjutamise alles hiljem läbi viia. Kui nüüd vahepeal toide kaob ning andmed on kettale kirjutamata jää- nud või osaliselt kirjutatud, võib failisüsteem olla mitteterviklikus seisus (näiteks ei ole koos- kõlas faili suurus ja selle poolt hõivatavate klastrite7 arv; kettal on klastreid, mis ei kuulu ühelegi failile vmt.). Failisüsteemi mitteterviklikust seisust väljatoomiseks tuleb failide suu-
piirkonnad, mida CD - seadme laser peab lohkudeks. CD-R formaadi publitseeris 1990a. Philips, määrates selle "Orange book part II" standardiga. Kirjutavad CD-ROM-i seadmed on tavalisest CD-lugejatest kallimad. CD-R kettaid toodetakse praegu põhiliselt kaht tüüpi - mahtuvusega 650 ja 700 MB (vastavad helisalvestuse pikkustele 63 ja 74 minutit). Tühja ketta - tooriku hind on ligikaudu 5-10 krooni, mis teeb megabaidi hinnaks väga odava ~15 senti. CD-kirjutajad on tähtsad kohtades, kus salvestatavad andmed peavad säilima kindlasti muutumatul kujul, näiteks pankades. Andmeid, mis on kord CD peale kirjutatud, enam "tavaliselt" muuta ega asendada ei saa. CD-plaat säilib normaalsetes tingimustes 50-100 aastat. Küll on ta kaitsetu mehaaniliste pahatahtlike vigastuste eest. Näiteks kruvikeerajaga üle plaadi tõmmatud kriips, muudab info loetamatuks. Lisaks sellele, et CD-R seadmed oskavad plaate kirjutada, oskavad nad neid muidugi ka lugeda (enimkasutatavaid standardeid
annaabi.ee 
