4) Ilmastik: Väga mahe ja niiske kliima. Jaanuari keskmine temperatuur on umbes: 2-5 kraadi ja juuli keskmine on: 11-16 kraadi. Sademete langemine on piirkonniti väga erinev. Mägistel piirkondadel võib sademeid langeda kuni 2225mm. Aasta keskmine sademete hulk mägedest Ida pool asuvatel aladel jääb alla 300mm. Tavaliselt jääb sademete hulk 700-800mm kanti. 5) Veestik: Pikim jõgi on Glomma(604km), Tana ja Drammen. Suurim järv on Norras Hornindalsvatnet ja Salsvatnet. Laevatatavaid veekogusid on Norras väga vähe. 6) Loodusvarad: Norras leidub naftat, maagaasi, kivisüsi, mets, veejõud, kalavarud, vask, rauamaak ja tsink. Kuna maa on mägine, siis põllumajandust on vähe. 7) Rahvastik: Keskmine tihedus on: 14,82 in/km², Norras ei ole miljonilinnu. Rahvastik ei ole koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt. Valdav keel on norra keel. Usund: Luterlus. Norras on väga kõrge elatustase
Kõrgeim juga on kahest järjestikusest joast koosnev Mardalsfossen (705 m). Kuna mägise pinnamoe tõttu pole Norras palju laevatatavaid jõgesid, siis pole see majanduslikult tähtis, küll on oluline aga jõgede vee rakendus hüdroenergia tootmisel. Erineva suurusega järvi on Norras vähemalt 250 000. Üle 1,5 hektari suuruseid järvi on umbes 65 000. Ülekaalukalt suurim on Mjøsa 80 km Oslost põhjas. Euroopa neli kõige sügavamat järve asuvad Norras: Hornindalsvatnet (514 m), Salsvatnet (464 m), Tinnsjø (460 m) ja Mjøsa (449 m). Suurima pindalaga järved Sügavamad järved Suurima ruumalaga järved Nimi Sügavus Maht Pindala (km²) Nimi (m) Nimi (km³) 9
kuna siis ei ole liustikusulamisvett, ega eriti sademeid. Kuid kuna jõed algavad üldiselt mägedest ja langud on suures, siis jõe voolukiirused on ka suured. Suuri üleujutusi Norra jõgedel ei esine. Jõgesid kasutatakse Norras hüdroenergia tootmiseks. Samuti kasutavad tööstusettevõtted ja tehased pinnaveekogude vett jahutamiseks ja reovee juhtimiseks. Suurim Norra järv, mis on ühtlasi ka Euroopa suurim järv, on Hornindalsvatnet. Samuti järved Salsvatnet, Tinnsj ja Mjsa, mis on järgmised Euroopa suurimad järved ja asuvad Norras. Järvesid on Norras palju, kuid nad ei ole väga suured. Enamus neist on tekkinud liustike kulutamisel. Suuremad järved: Nr. Nimi Pindala (km²) Nr. Nimi Pindala (km²) 1. Mjsa 365.19 6. Snasavatnet 121,58 2. Rssvatnet 218,16 7. Tunnsjen 100,18 3. Femunden 203,52 8
tõttu.Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad.Norras asuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised ja täis kärestikke. Jõgede peamised toiteallikad on 8 liustikuveed, sest jõed saavad alguse mäestikest. Lisanduvad allikad ja sademete vesi.Suurimad jõed asuvad ida pool ,need on Glama, Tana, Mjosa, Drammen. Norras asub ka Euroopa 4 sügavamat järve, need on Hornindalsvatnet (514 m), Salsvatnet (464 m), Tinnsjo (460 m) ja Mjosa ( 449 m). Norra loomastikus kohtab põhjapõtru, rebaseid, hunte, valgejäneseid, saarmaid, nugiseid, hirvi, lemminguid ja teisi külma kliimaga kohanenud loomi. Illustratsioon 5: Norra loodus Illustratsioon 6: Norra loodus 9 2.RIIGI ARENGUTASE SKP(2005): 1 906 miljardit NOK(3 812 miljardit EEK) SKP ( elaniku kohta): 412 000 NOK (824 000 EEK)
Kliima 4.4 Veekogud Mäestikust fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised, täis kärestikke. Kõrgeim juga on Vettisfossen 275m, mis laskub Sognefjordi. Kõige kaunimaks joaks peetakse seitsmeharulist Seitset Õde, mis laskub Geirangefjordi. Norras on kokku üle 200 000 järve. Enamik neist on küllaltki väikesed. Enamik järvi on tekkinud liustiku kulutava tegevuse tõttu. Norras asub neli Euroopa sügavaimat järve. Need on: Hornindalsvatnet (514m), Salsvatnet (464m), Tinnsjo (460m) ja Mjosa (449m). 5. Arengutase Inimarengu indeks 2006 Sisemajanduse kogutoodang 2006 1. Island (0,968) 1. Luksemburg (77,089) 2. Norra (0,968) 2. Katar (72,969) 3. Kanada (0,967) 3. Norra (51,862) 4. Austraalia (0,965) 6. Singapur (47,426)
annaabi.ee 
