Leiab rakendust küpsetuspulbrite koostises taigna kergitusainena. *Na2SO4 naatriumsulfaadi kristallhüdraati nimetatakse glaubrisoolaks. värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne tahke aine, mida kasutatakse lähteainena mitmete ühendite nagu näiteks naatriumsulfiidi valmistamiseks. Lisaks kasutatakse teda veel ka klaasitööstuses ja meditsiinis ravimite valmistamiseks ja lahtistina. *NaNO3 naatriumnitraati ja KNO3 kaaliumnitraati tunti vanasti vastavalt tsiili ja india salpeetrina. Mõlemad on valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed tahked ained. Nad on väga tugevad oksüdeerijad ja kuumutamisel kergesti lagunevad, andes ühe saadusena alati hapniku. *K2CO3 kaaliumkarbonaadi arginimetus on potas. Ta on valge, vees hästi lahustuv kristalne aine. Vees hästi hüdrolüüsumise tagajärjel on ta kergelt aluselise keskkonnaga. Kaaliumkarbonaati sisaldub puutuhas. Kaaliumkarbonaati kasutatakse klaasi valmistamisel ja vedelseepides.
Autor toob välja nitraatide piirväärtused ning selgitab lähemalt nende ületamise tagajärgi ja erinevaid nitraatide ületarbimise efekte. Töö lõpus toob autor välja soovitused nitraatide negatiivsetest mõjudest hoidumiseks. 1. Nitraadid ja nitritid Nitraadid on kristalsed lämmastikhappe HNO3 soolad, mis lahustuvad vees väga hästi. Nad on oksüdeerijad ning lagunevad kuumutamisel. Looduses leidub nitraate tšiili salpeetri (NaNO3) ja india salpeetrina (KNO3). Nitraate saadakse metalle, oksiide, hüdroksiide ja mõningaid sooli lämmastikhappega töödeldes. Neid kasutatakse peamiselt keemia- ja toiduainetööstuses (väetisena, värvide, klaasi, tuletikkude, ravimite, tekstiiltoodete ja pürotehnika tootmisel). Enamlevinud on Na, K ja Ca nitraadid. Nitraate leidub looduses (pinnases, põhjavees, taimedes), töökeskkonnas (põllumajanduses), elukeskkonnas (toidus, joogivees) ja elusorganismides. (Paivel & Liebert 2011)
Murrang tootmisse saabus XX sajandil, kui avastati õhulämmastiku sidumise võimalus algul hapniku, seejärel süsiniku ja lõpuks vesinikuga.Vedelad lämmastikväetised • Vedel ammoniaak – 82,3%N. Nõuab transpordil ja säilitamisel vähemalt 30 atm. taluvaid mahuteid ning spets seadmeid mulda viimisel. • Ammoniaagivesi – 16-21,5%N. Tuleb säilitada ja mulda viia õhukindlalt. • Silmeti vedelväetis – 170-190 g/l N. Jääklahuses on lämmastik peamiselt ammoonium- salpeetrina. Sisaldab peale lämmastiku ka lantanoide, mis mõjuvad samuti soodsalt taimede kasvule. Kasutatakse kevadel mulda antuna ja lahjendatud kujul pealtväetisena. Vedelaid ammooniumväetisi kasutatakse valdavalt põhiväetisena. Vedelväetised tuleb mulda viia vähemalt 10 cm sügavusele mulda, et vähendada lämmastiku kadu ammoniaagina lendumise teel. Pealtväetisena ammooniumväetisi kasutada ei saa, kuna põhjustavad taimedel põletusi.
R. Glauberi järgi glaubrisoolaks. Tegemist on värvusetu, vees hästi lahustuva kristalse tahke ainega, mida kasutatakse lähteainena mitmete ühendite nagu näiteks naatriumsulfiidi valmistamiseks. Lisaks kasutatakse teda veel ka klaasitööstuses ja meditsiinis ravimite valmistamiseks ja lahtistina. 5) NaNO3 naatriumnitraat ja KNO3 kaaliumnitraat Naatriumnitraati ja kaaliumnitraati tunti vanasti vastavalt tsiili ja india salpeetrina. Mõlemad on valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed tahked ained. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 11 Nad on väga tugevad oksüdeerijad ja kuumutamisel kergesti lagunevad, andes ühe saadusena alati hapniku. 500 ºC 800 ºC 335 ºC
hapniku, seejärel süsiniku ja lõpuks vesinikuga. Vedelad lämmastikväetised · Vedel ammoniaak 82,3%N. Nõuab transpordil ja säilitamisel vähemalt 30 atm. taluvaid mahuteid ning spets seadmeid mulda viimisel. · Ammoniaagivesi 16-21,5%N. Tuleb säilitada ja mulda viia õhukindlalt. · Silmeti vedelväetis 170-190 g/l N. Jääklahuses on lämmastik peamiselt ammoonium-salpeetrina. Sisaldab peale lämmastiku ka lantanoide, mis mõjuvad samuti soodsalt taimede kasvule. Kasutatakse kevadel mulda antuna ja lahjendatud kujul pealtväetisena. Vedelaid ammooniumväetisi kasutatakse valdavalt põhiväetisena. Vedelväetised tuleb mulda viia vähemalt 10 cm sügavusele mulda, et vähendada lämmastiku kadu ammoniaagina lendumise teel. Pealtväetisena ammooniumväetisi kasutada ei saa, kuna põhjustavad taimedel põletusi
algul hapniku, seejärel süsiniku ja lõpuks vesinikuga. Vedelad lämmastikväetised • Vedel ammoniaak – 82,3%N. Nõuab transpordil ja säilitamisel vähemalt 30 atm. taluvaid mahuteid ning spets seadmeid mulda viimisel. • Ammoniaagivesi – 16-21,5%N. Tuleb säilitada ja mulda viia õhukindlalt. • Silmeti vedelväetis – 170-190 g/l N. Jääklahuses on lämmastik peamiselt ammoonium-salpeetrina. Sisaldab peale lämmastiku ka lantanoide, mis mõjuvad samuti soodsalt taimede kasvule. Kasutatakse kevadel mulda antuna ja lahjendatud kujul pealtväetisena. Vedelaid ammooniumväetisi kasutatakse valdavalt põhiväetisena. Vedelväetised tuleb mulda viia vähemalt 10 cm sügavusele mulda, et vähendada lämmastiku kadu ammoniaagina lendumise teel. Pealtväetisena ammooniumväetisi kasutada ei saa, kuna põhjustavad taimedel põletusi
annaabi.ee 
