inimesed on edukamad kui teised? Emotsionaalne inteligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) (see ei ole IQ) on mõiste mis hõlmab: * võimet oma tundmusi tajuda,mõista,juhtida ja väljendada *empaatiavõime on teiste inimeste (hingeelu) mõistmine *enesevalitsemine ja eneseregulatsioon on sihtide ja eesmärkide seadmine ja visadus eesmärkide saavutamisel ja takistusete ületamisel EQ (emotsionaalne inteligentsus) mõiste propageerija on Daniel Goleman. Garuso ja Salovey toovad esile kuus eestvedamise ja juhtimise valdkonda mida saab parandada emotsionaalse inteligentsuse jõuga: 1) Efektiivsete meeskondade loomine 2) Efektiivne planeerimine ja otsustamine 3) Inimeste motiveerimine 4) Visiooni edastamine 5) Muutuste esilekutsumine 6) Efektiivsete inimvaheliste suhete loomine Oma emotsioonide juhtimine - enesekontroll,kohanemine,saavutamine,initsatiiv,optimism,kergesti mõistetavus.
kõige enam hoolime. 3) Kuidas reedavad ennast valetajad? Valetajad pööravad rohkem tähelepanu sõnavalikule, kontrollides seda, mida nad ütlevad, ja vähem näoilme valikule. Kui inimene valetab küsimusele vastates, alustab ta oma vastust kahe kümnendiku sekundi võrra hiljem kui inimene, kes räägib tõtt. Lahknevus sõnade ja näoilme vahel. 4) Nimeta emotsionaalse intelligentsuse viis peamist valdkonda (Salovey käsitluse järgi). · Oma emotsioonide teadvustamine. Kui me oma tegelikke tundeid tähele ei pane, jääme nende meelevalda. Inimesed, kes tajuvad oma tundeid paremini, juhivad oma elu kindlamal käel. · Emotsioonide juhtimine. Oskus käia tunnetega ümber nii, et nad on asjakohased, põhineb eneseteadvusel (ohjeldamatu rahutuse taltsutamine, raskemeelsuse või ärritusega toimetulek). · Enesemotivatsioon. Enda motiveerimisel on oluline mobiliseerida emotsioonid
Despite the currently poor assortment of applicable studies there is nevertheless evidence of elevated stress hormone reactivity to psychosocial stress in relation to poor emotion regulation (Wirtz et al., 2006). Emotional regulation itself has been measured in many different ways and the Cybernetic 3-dimensional Model on Emotion Regulation (CMER) has been recently developed by Mohyeddini (2005). CMER is combined from existing ideas of mood repair (Singer & Salovey, 1988), motivational approach (Parrott, 1993) and mood congruency effect (Bower, 1981). The CMER consists of 3 Emotion regulation in relation.. 1 dimensions. These are, first the hedonistic regulation (HER) that measures the buffering of emotions, as a result people who score high in HER, use positive reappraisal in order to alleviate the stress and be predominantly positive. In contrast to
vaimustada". Mohandas Karamchand ("Mahatma") Gandhi, 1869-1948 - oli India poliitiline liider. ,,Seaduslik on vaid tegevus, mis ei tekita osapoolte vahel ebameeldivat konflikti". 28 LISA 2 MIS ON EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS? EQ tuntuim populariseerija on teadagi Daniel Goleman, kelle suurim väärtus on sellele olulisele teemale massilise tähelepanu tõmbamises. EQ juured asuvad aga Peter Salovey ja John Mayeri töödes 1980-ndatel aastatel. Nende algupärane EQ definitsioon kõlab järgmiselt: EQ on võime tajuda oma ja teiste tundeid, neid eristada ja kasutada seda informatsiooni oma mõtlemise ja käitumise juhtimisel. Daniel Goleman, Richard Boyatzis, Annie McGee toovad välja oma 2002.a.ilmunud raamatus ,,Primal Leadership.Realizing the Power of Emotional Intelligence" (eesti keeles ilmunud 2003.a. Loomulik juhtimine) emotsionaalse intelligentsuse neli mõõdet:
tervisekindlustust Loogilised süllogismid - Peamine – kõik inimesed kes saavad tuimestuse ei tunne valu - Sekundaarne – kui teed kolonoskoopiat kasutatakse tuimestust - Järeldus – kolonoskoopiat tehes ei tunne valu. Kahneman ja Tversky väljavaate teooria: kruntimine nn Aasia haiguse valik A. 600st inimesest 200 päästetakse – 77% B. 600st 400 sureks 22% Järeldus – kuidas dilemma on esitatud mõjutab oluliselt seda kuidas inimesed otsustavad Salovey – tervisekäitumise freimimisel on kaks gruppi - Freimimine mõjub naistel - Freimimine ei mõju meestel Teised strateegiad - Grupidsikussioonid - Mentaalne simuleerimine - Edukas üldistamine - Vanad mudeldamised - Enese mudeldamine - Probleemid – ei tuvasta baas-uskumusi ja on üsna kaootilised Muud strateegiad juhul kui kavatsus käituda on olemas Proschaska ja DiClemente transteoreetiline muutumise mudel 1) Kavatsuse puudumine ehk kaalumise eelne staadium
· Schwartz, Davidson, & Goleman (1978) arvavad, et kehalisi harjutusi tuleks kombineerida lõdvestusega · Samas on andmeid, et hea kehaline vorm vähendab elustressi negatiivseid mõjusid tervisele (Brown, 1991; Dubbert, 1992) · Osalt võib põhjuseks olla see, et kehalised harjutused leevendavad negatiivset meeleolu (Mondin jt, 1996), mille kohta on teada, et see nõrgendab immuunreaktsiooni (Salovey jt, 2000) · Biotagasiside avastati, kui leiti, et operantse tingituse protsessid mõjutavad autonoomse NS tahtmatuid reaktsioone · Reeglina ei suuda inimesed oma autonoomse NS funktsioneerimist tahtlikult kontrollida, ent harjutamisega on võimalik sellist kontrolli teatud määral saavutada · Biotagasiside korral kasutatakse autonoomse NS erinevate reaktsioonide kajastusi (pulss, vererõhk, EMG, EKG, EEG, naha
For instance, col- lege students experienced much stronger emotions when asked to imagine losses as opposed to gains in their romantic relationships or in their grade point averages (Ketelaar, 1995). Especially under conditions of risk and uncertainty, the threat of po- tentialloss plays a powerful role in human decision making (Tversky 8{ Kahneman, 1981; De Dreu 8{ McCusker, 1997). Health researchers Alexander Rothman and Peter Salovey have applied this insight to the medical arena, where individuals are fre- quently urged to undergo tests to detect existing illnesses (e.g., mammography pro- cedures, HIV screenings, cancer self-examinations). Because such tests involve the risk that a disease will be found and the uncertainty that it will be cured, messages stressing potential losses are most effective (Rothman 8{ Salovey, 1997; Rothman, Martino, Bedell, Detweiler, 8{ Salovey, 1999)
annaabi.ee 
