Defoe pandi kinni peale "Parim viis dissenteritest lahti saada" ilmumist. Suuremate teosteni jõudis Defoe vanemas, küpse elukogemuse eas. Tema kuulsaim raamat "Robinson Crusoe" ilmus 1719. aastal, millele järgnesid teosed "Kapten Singelton"(1720), "Moll Flanders"(1722) ning "Kolonel Jack"(1722). 4. Jean Jaques Rousseau (1712-1778) on päritolult prantslane, kes sündis Genfis protestantlikus perekonnas. Tema kellassepast isa äratas pojas varakult huvi galantsete salongiromaanide vastu. 16 aastaselt lahkus ta kodust ning hakkas muusikat õppima. Seetõttu pääses ta Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi. Kuulsaks sai ta oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750). Enda ideestiku radikaalsust tõendas ka tema järgnev essee "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest" (1754), tuues kaasa võimude teravdatud
Defoe pandi kinni peale “Parim viis dissenteritest lahti saada” ilmumist. Suuremate teosteni jõudis Defoe vanemas, küpse elukogemuse eas. Tema kuulsaim raamat “Robinson Crusoe” ilmus 1719. aastal, millele järgnesid teosed “Kapten Singelton”(1720), “Moll Flanders”(1722) ning “Kolonel Jack”(1722). Jean Jaques Rousseau (1712-1778) on päritolult prantslane, kes sündis Genfis protestantlikus perekonnas. Tema kellassepast isa äratas pojas varakult huvi galantsete salongiromaanide vastu. 16 aastaselt lahkus ta kodust ning hakkas muusikat õppima. Seetõttu pääses ta Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi. Kuulsaks sai ta oma esimese filosoofilise esseega “Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid”. Enda ideestiku radikaalsust tõendas ka tema järgnev essee “Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest”, tuues kaasa võimude teravdatud tähelepanu tema suhtes ning sundides Rousseaud vahetama pidevalt elupaika
tõsisem filosoofilise kallakuga töö on ,,Filosoofilised kirjad" , mis vallandas Prantsusmaal skandaali: kirjastaja pandi vangi, raamat põletati avalikult . tuntuim filosoofiline teos on ,, Zadig"- maailm on tulvil inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning inimesed on üksteist õgivad putukas väikesel porikübemel. Rousseau(1717- 1778) Kuulus valgustajate nooremasse revolutsioonimeelsesse põlvkonda. Tema isa oli kullassepp, kes äratas pojas huvi salongiromaanide vastu. Ta oli õppinud muusikat põhjalikult, kirjutas muusikast artikli ,,Entsüklopeediale". Tema esimene ooper ,,Galantsed muusad" lavastati Pariisis 1745. kuulsaks sai ta aga oma filosoofilise esseega ,,Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid". ,,Kiri d'Alamberile" viis ta vastuollu Voltaire ja ,,Entsüklopeedia" koostajatega. Tal ilmesid närvikriis ja tagakiusamismaania märgid. Rousseau kandis endas masside häält
Defoe pandi kinni peale "Parim viis dissenteritest lahti saada" ilmumist. Suuremate teosteni jõudis Defoe vanemas, küpse elukogemuse eas. Tema kuulsaim raamat "Robinson Crusoe" ilmus 1719. aastal, millele järgnesid teosed "Kapten Singelton"(1720), "Moll Flanders"(1722) ning "Kolonel Jack"(1722). Jean Jaques Rousseau (1712-1778) on päritolult prantslane, kes sündis Genfis protestantlikus perekonnas. Tema kellassepast isa äratas pojas varakult huvi galantsete salongiromaanide vastu. 16 aastaselt lahkus ta kodust ning hakkas muusikat õppima. Seetõttu pääses ta Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi. Kuulsaks sai ta oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750). Enda ideestiku radikaalsust tõendas ka tema järgnev essee "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest" (1754), tuues kaasa võimude teravdatud tähelepanu tema suhtes ning sundides
Elulugu Jean-Jacques Rousseau sündis 28. juunil 1712 Genfis (sel ajal oli omaette riik, tänapäeval osa Sveitsist). Ta sündis protsestantlikku perekonda. Tema ema, Suzanne Bernard Rousseau, suri üheksa päeva pärast Rousseau sündi. Rousseau isa Isaac oli läbikukkunud kellassepp, kes tegeles ka tantsuõpetamisega. Pojas äratas ta varakult huvi galantsete salongiromaanide vastu. 1722. aastal hülgas Isaac oma poja, et põgeneda vangistuse eest. Kuueteistkümneaastaselt lahkus Rousseau kodust. Tema järgnevas elukäigus olid seiklused ja peamiselt muusikaõpingud. Üsna varakult õnnestus tal pääseda Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi. ,,Entsüklopeediale kirjutas ta artikli muusikast, samuti tegi Teaduste Akadeemias ettekande uuest noodimärkide süsteemist. 1745 lavastati Pariisis tema ooper ,,Galantsed muusad", ka hiljem lõi ta muusikateaoseid ja