Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest salmikud ei ole enam kooliõpilaste seas kasutusel ja nad on kaotanud tänapäeval oma esialgse tähenduse ühiskonnas. Minu töö eesmärk on võrrelda salmikuluulet erinavatel ajaperioodidel ja uurida, millest salmikuluule räägib. Peamisteks uurimusküsimusteks on: Millest salmikuluule räägib? Kas erinevate ajastute salmikud erinevad , kas neil on ühiseid tunnuseid? Informatsiooni leidmise meetoditeks on salmikute tekstide analüüs ja salmiku omanikega läbiviidud intervjuud. Esimese peatükkis käsitlesin salmikuluulet folkloori osana ja tõin välja iseloomulikud tunnused, teises peatükis tõin välja erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüsi kuue salmiku näidete põhjal. Lisadena on töös fotod salmikute tekstidest ja salmikute omanike poolt täidetud küsimustikud. Uurimismaterjal pärineb salmikutest ja folklooriteemalistest kirjandusväljaannetest: E
folkloori levimist." Identiteedi määratlemine folkloori kaudu Identiteet on samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, kultuurilistel, ideoloogilistel või riikkondlikel tunnustel. ,,Sissekanded raamatute esilehtedele on osa kirjalikust folkloorist. 19. Sajandi folkloristid kippusid rahvaluule mõistet piirama vaid suuliselt edasi kanduva materjaliga, kuid 20. Sajandi folkloristid on täheldanud, et teatud laadi rahvaloomingut, nt salmikute värsse, epitaafe, latrinaaliaid (WC-grafitit) ja koopia-folkloori (xerox folklore), antakse edasi vaid kirjalikul teel." Identiteet jääb aja jooksul konstantseks. ,,Rühma-identiteedist rääkides peetakse silmas neid tunnuseid mis jäävad püsima rühma liikmete muutumistest hoolimata." Etnilise identiteedi loob folkloor (rahvariided, -tantsud, -mängud). ,,Folkloor võimaldab ajutisi identiteedimuudatusi." (Halloween, kadrisandid). ,,Elu algab ühe
· Aktuaalsed sündmused · Kajastub võitlus mõisnike ja pastorite vastu · Suured sõjad · Revolutsioon · Naiste repertuaar kaldub armuromantikasse (tekstid Saksamaalt) · Värsiread koonduvad salmideks · Iga värss moodustab selgepiirilise mõttega terviku · Kaasaegne keel · Vemmalvärsi või paroodia kuju · Esialgu kandusid edasi suuliselt, hiljem hakkas neid levitama kirjasõna nii käsitsikirjutatud salmikute kui ka trükiste kaudu · Laulundatud stiil kaherealine · Funktsionaalharmoonia ehk saatega laul · Levis üle maa justkui moehaigus Rahvapillid · Valik suur kuid üsna algelised pillid · Valmistati kodusel teel · Ehituselt lihtsad · Jagunevad: 1) Puhkpillid · Torupill (kõige täiuslikum ja laialt levinud) · Parmupill (väike ümmargune raudraampiluga ühes küljes ja õhukese
küli lopsakalt kasvama, tuumakalt wallmima, tuhandi korra edasi seemendama wõiks hakata! Jah, tulge tööle! Näeme rikkalikku maaviljeluse kujundi rakendust, kuid selles aimub ka arvestust sihtpubliku osaliselt/ peamiselt (?) talurahvaseisusega, keda Suburg liiatigi agiteerib Lindale kirjasaatjaiks: Tulge oma mõtete avaldamiste, tundmuste tunnistuste, otsuste andmiste, kohuste mõistmiste, küsimiste, pärimiste j. n. e., salmikute ja jutustuste, teaduste ja sõnumitega! Suunates märkama ka vastutegutsejaid, julgustab ta takistusi (mida tal kooliasutajana oli piisavalt kogetud) ületama: Tulge ja ärge laske endid mõne harimata waimu pilkamise läbi tööst tagasi tõrjuda! Kritiseerides valitsevaid suhtumisi, kus naise poolt mõni mõistlik sõna awalikkus seltslikkus elus saab meestelt kallutatud kommentaari, see on üks mehine naesterahwas; sel pole wähematki õrnust ega südametundmust enam!,
rebase märgistamine, rebasevanne; rebase tunnistus. 90-ndatel levis koolidesse ja terve päev kestab üritus. • Sajapäevapall- kooli tava, mida mõnel pool peetakse lõpetamise järele; tavaks sai 60- ndatel aastatal; abiturientide tava, valitakse misteri ja missi valimine • Tutipidu- enne eksamite algus või viimane kooli päev enne eksameid. Kuulub vanemate koolikalendrite pühade hulka. Tehakse tiir linnapeal, levinumaks kombeks on algkirjade ja salmikute kirjutamine salmikutesse või pluusidesse. 70-ndale ja 80- ndatel läks moodi hakata pidama veesõda, aga sellest kombest loobuti, kuna rikkus koolimaja. 80-ndatel hakati riietuma algkoolilasteks ja käituti nagu muretu laps; rongkäigu olulisus. ( Rootsis riietutakse pidulikult, käiakse rongkäigus ja sõidetakse auto kapotil). Vilega vilistamine ja kära tekitamine on levinud. Eesti rahvakunst ja käsitöö
annaabi.ee 
