laulmisviisi nim. gregooriuse lauluks, sest selle on välja arendanud paavst Gregorius I Suur. Kirik - (kr.,kyriakon, jumala maja), Jumalakoda, hoone, kus toimetada armulauda, euharistiat ja kiriklike sakramente. Koht, kus pidada liturgiaid kogukonna ja koguduse jaoks. Kirikulaul - hümn, antifoon, laulutüüp, mida laulavad vastamisi kaks häält või kaks koori, harilikult liturgiline kiituslaul; kasvanud välja salmilaulust; hümn, laul Jumala kiituseks, tunnistuslaul, võrreldav piibli salmidega ja cantigaga; inglihümn, inglilaul, kõrem palve Jumala auks Rooma liturgias, doksoloogia, milleks on Gloria in Excelsis. Klooster - (kr,. Monasterion, koht üksinda elamiseks), religioosse kogukonna hoone munkade, nunnade, või mõlemate jaoks ühiselt, kaksikkloostri näol, kus elati benediktlaste reegleid või teisi samalaadseid kuulekust nõudvaid ühiselureegleid järgides. Nunn - nunnakloostris, kloostri- või eremiitlikus, kogukonnas või kaksikkloostris elav,
Lydia Koidula: „Hälli ääres“, „Hällilaul“, „Kitsetall“, „Meie kass“ Jaan Bergmann: ballaad „Ustav Ülo“, „Karjase laul“, „Kiisu“, „Pääsukeste teretus“ Ado Piirikivi (Grenzstein): „Viisk, põis ja õlekõrs“ Friedrich Kuhlbars: luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulised hällilaulud, „Vanemuine“ (Kui Kungla rahvas…) “Teele teele kurekesed” 15. Millest räägivad K. A. Hindrey piltvärsslood? Nende salmidega tuli eesti lasteluulesse huumor. Hindrey eeskujuks olid H. Hoffmanni Struwwelpeter” (1845) ja W. Buschi samalaadsed, eesti lugejale osalt tuttavad lood. Tekstide eesmärk oli endiselt õpetusi jagada, kuid seda tehti nalja vormis mõningase kunstilise liialdusega. 16. R.Kamseni, K.E. Söödi, E. Enno, J. Oro lasteluule. Mis neid autoreid (igaüht eraldi) iseloomustab? Reinhold Kamsen (1871-1952) oli eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja. Tegi kaastöid
pliiats ja paber, Võtab täiskasvanu tegevustest eeskuju ja algatab neid ise. Sõprus pappkarbid) ja heli 11. elukuu raamatutega seostab pilte nendel kujutatud esemetega. Laps oskab tekitavad lelud ette aimata teatud salmidega kaasnevaid liigutusi. (kellukesed, trumm, Meeldivad väga pehmed mänguasjad. Mängib meelsasti 12. kastanjetid, tarbeesemetega (juuksehari). Meeldib mängida paberi, karpide ja elukuu kastrulikaaned ja
Hilisemat isamaaluulet on mõjutanud kodumaast eemaloleku tõttu tekkinud mõneti ühekülgne arusaamine ärkamisaja suundade taotlustest. Oma viimases luuletused „Enne surma – Eestimaale!“ kutsub Koidula jätkama võitlust, seisma vabaduse ja tõe eest. 21. Rahvuse ja isamaa kujutamise erijooned ärkamisaja luules (Veske, Kuhlbars jt) Esteetika, ärkamisaja luule. Suur osa ärkamisaegsest luulest on naiivne ja pealiskaudne ja klišeelik. Tegemist pigem salmidega, mitte luulega. Vormi seisukohalt on väga tähtis riim, eriti lõppriim. Eriti Faehlmann. Värsivormidest kohtame kolme jambi, trohheust ja dakteumi. Koidula kõrval hakkasid esile kerkima rahvusromantilise ainevaldkonna ning käsitluslaadiga võimekad luuletajad, kes püüdsid rahvast aktiviseerida, sisendada optimismi ning kujundada patriotismi. Looduslüürika kõrval ongi nende loomingus kunstiliselt kaalukamad patriootilised muistset vabadusaega
ning vastandab sellele koiduvalguse, vabaduse. Hilisemat isamaaluulet on mõjutanud kodumaast eemaloleku tõttu tekkinud mõneti ühekülgne arusaamine ärkamisaja suundade taotlustest. Oma viimases luuletused ,,Enne surma Eestimaale!" kutsub Koidula jätkama võitlust, seisma vabaduse ja tõe eest. 24. Rahvuse ja isamaa kujutamise erijooned ärkamisaja luules Esteetika, ärkamisaja luule. Suur osa ärkamisaegsest luulest on naiivne ja pealiskaudne ja kliseelik. Tegemist pigem salmidega, mitte luulega. Vormi seisukohalt on väga tähtis riim, eriti lõppriim. Eriti Faehlmann. Värsivormidest kohtame kolme jambi, trohheust ja dakteumi. Koidula kõrval hakkasid esile kerkima rahvusromantilise ainevaldkonna ning käsitluslaadiga võimekad luuletajad, kes püüdsid rahvast aktiviseerida, sisendada optimismi ning kujundada patriotismi. Looduslüürika kõrval ongi nende loomingus kunstiliselt kaalukamad patriootilised
annaabi.ee 
