REFERAAT Heino Eller Muusikaõpetus Heino Eller (1887-1970) Heino Eller sündis Tartus 17.03.1887 musikaalses perekonnas. Ema oli hea lauluhäälega ja isa meisterdas ise viiuleid. Õde Elsast sai pianist, vend Salmest viiuldaja, vend Ernstist laulja ja Heinost Endast helilooja. 12 aastaselt hakkas Heino viiulit õppima, tema õpetajaks oli Samuel Lindpere ja Tartu Reaalkoolis Eduard Wähner 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile tugevat mõju. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud "Vanemuises". 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma,
üles: ,,Bild Wilder Wein" erepunaste lehtedega seinalt alla looklev metsviinapuu. Väikeses kambris on muinasjuttude ja jõulutuba. Loomulikult langes esimene pilk väga tuttavale asjale, Lüüdia Vallimäe-Marki Lumeeide illustratsioonidele. Lapsepõlves meeldisid mulle Grimmide muinasjutud väga, eriti Lumeeit. Kunstniku akvarellid on armasd ja mõnusad ja lund sajab ju ainult siis, kui Lumeeit patju klopib. Tore on asju uskuda. Kena oli ka Oskar Kallise ,,Kolmikpilt" Salmest, Lindast ja Orjapiigast. Väga puhtad vähesed värvid ja selged jooned. Palju on kasutatud sinist, on tunda ehtsat külma talve ja muinasjuttu. Oli Kallis ju Laikmaa parim õpilane. Peet Areni ,,Madonna lapsega" tõi hoobilt meelde A.Düreri. Kaalukauss kaldus vääramatult AD suunas. Rahu ja harmoonia. Areni pilt oli minu arvates liiga robustne, jõuline ja liiga lihtne. Kurnatud naine kõrbes/põlluserval ülekaalulise lapsega. ( Äkki mulle lihtsalt meeldivad ilusad asjad?)
Siis rahunevad haldjad maha. Leemet teadis, et ema ei luba tal seda teha. Ints ja Pärtel viisid täi tagasi inimahvide juurde, leemet aga jooksis koju ema juurde, et juhtunust talle rääkida. Küll ema ütleb, kas minna koos huntidega keskööl järve juurde või mitte. Kuid kodus ootas Leemetit rõõmus ema hea uudisega, et ta tõi öökullimune. Leemet ei saanud tükk aega rääkida juhtunust, kuna ema sai teada ta õest(Leemeti õest) Salmest, et tal on midagi karuga. Ta ei tahtnud seda, ta teadis, et karud melitavad naisi, ja ta ei tahtnud, et tema tütrel oleks ka nii nagu tal nooruses. Kuid Salme ütles, et nende vahel pole midagi erilist. Leemet aga rääkis oma loo ära ja ema ei teadnud üldse mida teha, ta nuttis ja kõik nutsid. Siis tuli kohale onu Vootele, ja nägi ,et kõik nutavad. Ta kuulis Leemti loo ära ja otsustas, et tuleb keskööl Leemetiga ise järve äärde ja hunte kaasa ei võta
- ühtäkki märgati, et põõsas luurab ka karu paljaid naisi, see ärritas Leemetit ja ta püüdis karu ära ajada, nende sosistamist märkas Salme, kes puu otsast alla ronis ja asja uuris, vend ja tta sõber õnneks vahele ei jäänud, kui Salme märkas Mõmmit, ta polnud üldse pahane, Mõmmi tegi komplimente ja jäi Salme vihtlemist hommikuni vaatama, Leemet ja Pärtel lahkusid, sest õe käitumine ja karu olid ta välja vihastanud 10. - Leemetit näris nähtu ja ta oleks tahtnud emale Salmest ja karust rääkida, kuid ei saanud seda teha, sest muidu oleks pere teada saanud, et ta piilumas käis, sellest teadsid vaid Pärtel ja Ints, viimast miski eriti ei vaimustanud - Leemet hakkas Hiiet tihemini külastama, läksid Intsuga sinna, Hiie oli üksinda ja rügas tööd, Ints ja Leemet nägid esimest korda elus nii suur hundikarja, kes kõik ulgusid näljas, Leemet sosistas ussisõnu ja pani nad magama, et nad niipalju ei uluks ja Hiie niipalju tööd rügama ei
Esialgne selgitus oli, et tegemist oli sugukonna hauakambriga. Lisaks ehetele oli seal ka palju relvi. Mõnest kalmest on leitud rohkesti laevaneete. Võib arvata, et surnu on põletatud laevas või paadis. Eestis on ka ehtne laevmatus, Saaremal Salme külas. Haud leiti juhuslikult. Tulid välja selged laevajäljed, mis olid üle 10 m pikad, laius umbes 6 m. Laevaneedid olid säilinud. Leiti 7 luustikku, mehed umbes 7 – 8 sajandist. Kaasas oli kõvasti relvi. 2010. a avastati Salmest juba teine laev, mille pikkus on 16 m ja kuhu oli maetud vähemalt 30 sõjameest koos varustusega, palju relvi ja noolotsi. Kõigil meestel on relvalöögi jäljed. Relvad on skandinaavipärased. Oli ka hulgaliselt mängunuppe ja täringuid mõlemas laevas. Suur osa tehtud vaalaluust. Tegemist on skandinaavialastega, neil toimus lahing eestlastega, eestlased võitsid. Leiti ka mitme koera luud. Kas nad võtsid oma koerad rüüsteretkele kaasa? Leiti ka jahikulliluid
annaabi.ee 
