Tolerantsuse problemaatika Eesti ühiskonnas Ühiskonna omadust tunnustada ja leppida harjumuspärasest teistsuguste hoiakute, arvamuste ja uskumustega nimetatakse sallivuseks. Erinevaid arvamusi leidub sama palju, kui on inimesi, ning seetõttu ei pruugi alati kõigi arusaamad ühtida. See aga tekitab probleeme keskkonnas, kus me elame, ning vastavast teemast tulenevad küsimused kerkivad aina esile. Millest tuleneb sallivus ning millised on Eesti ühiskonnas tolerantsusega seotud problemaatilised teemad? Sallivus ja sallimatus ei ole kaasasündinud, vaid sotsialiseerumise tulemus. Oma elu algusaastatel oleme eelarvamustevabad ja veel puutumatud ühiskonna
maa*luua võimas laevastik)*Aus.-Ung.( *Balkanist suur Slaavi riik*Serbia allasurumine*Saada Ska.maa toetus)*Itaalia (*kaitse Pr.maa rünnaku eest)*Pr.maa(*Saksa võimu vähendamine Euroopas *tagasi saada Elsassi ja Lotringi*koloniaalide saamine Aafrikas)*Venemaa( *alistada Türgi*huvi Balkanist)*Inglismaa(*Saksamaa võimu takistada*koloniaal valduste saamine) MIKS EI LAH.-D? *riigid ei lähe kokkuleppele, kuna kõik t ahavad omandada uusi valdusi*ei olda valims sallivuseks, mõistmiseks kuna eesmärgiks on kiire rikastumine ja omakasu*puuduvad lepitajad*pole rahvusvahelisi org-e, kus problasid lahendada*puudub koostöö riikide vahel REVOLUTS.1905 *Algas Verise pühapäevaga*järgnesid rahutused ja streik * Nikolai II lubas anda rahvale sõna,-koosoleku ja ühinemisvabadusi-17.okt manifest P.STOLÕPIN-*agraarreform(eesmärgiks vene maaelu ümberkujundamine, et tekiksid iseseisvad talud RAHVUSKULT.ARENG
Kuhu tuleks õmmata sallivuspiir: siiani ja mitte rohkem! Sallivust saab eristada mitut moodi alates tõrjumisest kuni ühtsus- või meie-tundeni. Tõrjumine välistab sallivuse ja vastastikuse heatahtliku suhtumise. Tõrjumine oli Eestile iseloomulik 1990ndate algul, kus konfliktid rahvussuhete pinnal olid sagedased. See lopes kusagil 1990ndate keskel. On olemas vahepealne sallivus viis, mida saab nimetada passiivseks sallivuseks. Passiivne sallivus on tegelikult ükskõiksus: ma võin küll olla viisakas ja sõbralik, kuid mulle ei lähe teine inimene, tema probleemid eriti korda. Eestlased on praegu vljumas passiivse sallivuse faasist ja sisenemas kolmandasse, teadliku sallivuse faasi. Teadlik sallivus eeldab, et ollakse informeeritud teistest rahvustest, on isiklikud suhtlemiskogemused, osatakse prognoosida teise poole kitumist, tuntakse kaasa.
3.antant(Inglismaa,Prantsusmaa) Eesmärgid Antandiga liitumisel : Prantsusmaa:ülesandeks Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas,tahtis tagasi Elsass,Lotring piirkondi,huvid Aafrika vastu Inglismaa:Saksamaa mõju vähend Euroopas,kolooniad Venemaa:arvete klaarimine Türgiga,huvid Balkani vastu MIKS EI SUUTNUD RIIGID LAHKHELISID LAHENDADA? *kõikidel riikidel liiga suur huvi omandamise,säilitamise,mitte kompromissi vastu *riigid pole veel valmis sallivuseks,mõistmiseks,sest eesmärk on omakasu ja rikastumine *puuduvad isikud,kes võtaksid endale lepitaja rolli *puuduvad Rahvusvahelised organisatsioonid, kus probleeme arutada *rahvas pole ühtne, ei suuda valitsusi mõjutada sõjast loobuma 1905 REVULUTSIOON *1904-05 Vene-jaapani sõda, venemaa kaotas. *9.jaanuar-verine pühapäev,võimud lasid Peterburis tule avada töölisrongkäigu pihta. *Oktoobris streik üle maa. Lõppes 17.oktoobri manifestiga,kus Nikolai II lubas rahvale
1907-kujunes Antant 1.)Pr-sakslaste mõjuvõimu vähendamine Eur-s, Elsassi ja Lotringi piirkondade tagasisaamine, kolooniad Aafrikas 2.)Venemaa-Türgi vastu võitlus, Balkani ps 3.)Inglismaa-sakslaste mõjuvõimu vähendamine Eur-s, kolooniad Põhjused, miks lahkhelisid ei saanud rahumeelselt lahendada: 1.)riigid ei lähe kokkuleppele, sest kõigil on liiga suur huvi omandamise ja säilitamise vastu, sõlmitud kokkulepped olid ajutised 2.)riigid ei ole imperialismistaadiumis veel valmis sallivuseks, mõistmiseks, kompromissiks, sest eesmärk on kiire rikastumine ja omakasu 3.)puuduvad isikud/riigid, kes lepitaks või omaks piisavalt mõjuvõimu 4.)puudub rahvusvaheline org, kus probleeme arutada 5.)pole ühtset rahvast, kes suudaks valitsusi panna loobuma sõjast 6.)puudub koostöö riikide vahel, suurendatakse kulusid sõjatööstuse tarbeks. Rahvuskultuuri areng Eestis: kirjandusrühmitus Noor-Eesti, põllumeeste-, haridus-, karskus-, spordi- jt seltsid,
· Vene-serbia ambitsioonidega põrkusid Aus-Ung plaanid, 1908 liitis Aus-Ung endaga Bosnia · Türgi jätkuv nõrgenemine. 1912 kuulutasid serbia, bulg ja makedoonia türgile sõja, kaotas kõik oma valdused. Bulg ründasid ta oma liitlased + türgi, kreeka, rumeenia. Ta lähenes kolmikliidu riikidele. Põhjused, miks ei suudetud sõjast loobuda: · Riigid ei lähe kokkuleppele, kõigil liiga suured omahuvid · Riigid imperalismi staadiumis ei ole valmis sallivuseks ega kompromissiks, eesmärk omakasu ja kiire rikastumine · Puuduvad isikud või riigid, kes võtaks lepitaja, vahendaja rolli, kel oleks võistlejate seas mõju · Puudub rahvusvaheline org, kus omavahelisi prob arutada · Rahvas ei ole ühtne · Riikide vahel puudub koostöö, võidurelvastumine · 3. SOOME JA BALTIMAAD VENE IMPEERIUMI KOOSSEISUS Venemaa jõuab 20. Sajandisse:
sed rahumeelselt militaarsuse alus RL oli SB ja Prantsusmaa ja konfliktidele lahendada (sõjatööstus). Ei kontrolli all. Sellest võis 3. Ei suudetud luua 4. Püüti arendada demokratiseeritud lihtsalt välja astuda. võimalusi karistada, riikide vahelist majandust. 4. Riigid ei olnud veel mõjutada ja/või korrale koostööd valmis sallivuseks, kutsuda lepingurikkujat koostööks, kompromissideks Euroopa enne ja pärast Esimest maailmasõda
Oma testi kokkuvõttes jõuab autor järeldusele, et sallivusega ei ole lood nii nagu me seda näha soovime. Ta väidab, et kui meie soovime noorelt inimeselt ehk siis õppurilt sallivat suhtumist puudega inimesesse, siis tuleks seada eesmärgiks õpetada kuidas tulla toime ja käituda puudega inimesega. Selleks, et saada paremaks ja teadlikumaks tuleks neid oskusi igapäevastes olukordades käsitleda. Ehk siis arendama autori sõnade kohaselt praktilist intelligentsust ja arendama sallivuseks oskusi. Autor väidab, et ka pedagoogidel tuleb sellealaseid teadmisi täiendada. Vähene sallivus kaasõpilastesse tõstab esile vajaduse õpetaja praktilise intelligentsuse järele, mille kujunemise kaudu tekivad õpilastes sallivuse kujundamiseks vajalikud sotsiaalsed oskused. Eriline rõhuasetus langeb praktilisele intelligentsusele koosõppimise alal. Raske on rääkida sallivuse kujunemisest, kui puuduvad oskused ja valmisolek õppida koos endast erinevatega
annaabi.ee 
