parotidea plexus parotideuse (sellega ühineb n. auriculotemporalis, mis annab üsa kiude, ja IX närv, mis annab parasümp. kiude gl. parotidea innerveerimiseks). Innerveerivad: m. frontalis, Kõrvaübruse lihased: m. auricularis superior Silmaübruse lihased: m. orbicularis oculi üla-ja alahuule lihased: m. orbicularis oris, m. buccinator põsepiirkonna lihased: m. buccinator, platysma. 1. Suulaenäärmete innervatsioon: nucl. salivatorius superior n. facialis n. petrosus major n. canalis pterygoidei - gangl. pterygopalatinum ül n. palatinus major - nn. palatini 2. Nina limaskesta näärmete innervatsioon: nucl. salivatorius superior n. facialis gangl. geniculi - n. petrosus major n. canalis pterygoidei gangl. pterygopalatinum ül postgangl. kiud - rr. nasales 3. Pisaranäärme (gl. lacrimalis) innervatsioon: nucl. salivatorius superior n. facialis n
· N alveolaris inf - m mylohyoideus, m digastricuse eesmine kõht eferente osa, alumised hambad ja igemed, alahuule ja lõuatsi nahk · N auricotemporalis glandula parotidea, kõrvalesta eesmise osa nahk, väline kuulmekäik, trummikile, alalõualiiges, oimupk nahk · N lingualis suupõhja limaskest, keele eesmise 2/3 limaskest 2. N. facialis 7, 2. Vistseraalkaare närv Nucl n facialis branhiomotoorne, innerveerib miimilisi lihaseid Nucl salivatorius sup visteromotoorne, innerveerib chorda tympani ja n petrosus majori asju Nucl gustatorius maitsmistundlikkus Ganglion geniculi tundeneuronite kehad Harud: 1. N petrosus major (ümberlülitus ganglion pterygopalatinas) suulaenäärmed , nina limaskesta näärmed, pisaranääre 2. Chorda tympani (ümberlülitus ganglion submandibulares) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3, eesmised keelenäärmed, gl sublingualis, gl submandibularis 3
lingualis —> gl. Sublingualis e) Maksa parasümpaatiline innervatsioon nucl. dorsalis nervi vagi —> n.vagus —> plexus oesophagus anterior/posterior —> truncus vagalis anterior/posterior —> plexus gastricus anterior/posterior —> rr.coeliaci —> plexus coeliacus —> ganglion coeliacus —> terminaalganglion (ümberlülitus) —> plexus hepaticus — > hepar f) gl. lacrimalise parasümpaatiline innervatsioon nucleus salivatorius superior —> parasümpaatilised kiud n. facialises —> n.petrosus major —> ganglion pterygopalatina —> n.maxillaris —> n.zygomaticus (+lacrimalis) —> gl lacrimalis a) kus asuvad parasümp. keskused (tuumad, segmendid) - PARS PARASYMPATHICA tsentralses osas b) mis erinevus on veget. ganglionitel, nimetada kummastki 2 – ganglioonide asukoht, pregalglionaalstete ja postgalglionaalsete kihtide pikkus c) parasümp. südame innervatsioon - Nucl. Dorsalis nervi vagi à n. vagus à rr
Ühepoolsel halvatusel pontotserebellaar -foramen N petrosus major on peamiselt parasümpaatiline, VI närvi tuuma, innerveerib vajub suunurk alla (suu on nurgas stylomastoideum lähtub ganglion geniculi piirkonnast, läbib canalis n miimilisi lihaseid) viltu), lameneb petrosi majoris'e, sulcus n petrosi majoris'e, foramen nucl salivatorius superior (üve; nasolabiaalvagu, silm laecerum'i ja canalis pterygoideus'e, milles ühineb n vistseromotoornne tuum; annab muutub petrosus profundus'ega (sümpaatiline) ja moodustab preganglionaarsed sulgumisvõimetuks. koos sellega n canalis pterygoidei, mis on ganglion parasümpaatilised kiud, mis
(keele seroossetest näärmetest; tungib läbi piimarasva gloobuli membraani ja hüdrolüüsib seal triglütseriidi kolmandas asendis olevat rasvhapet) ja - amülaasi (põhikogus gl. parotisest, hüdrolüüsib -1,4-glükosiidsidemeid). Lisaks on süljes veel makromolekule: glükoproteiinid, mukopolüsahhariidid, lüsosüüm, IgA ja veregrupi substantsid. 5.2. süljenäärmete talitluse regulatsioon Impulsid süljenäärmetele lähtuvad piklikaju sekretoorsetest keskustest (nucl. salivatorius sup => n. facialis => harud süljenäärmetele va. gl. parotis et gll. buccales. Nucl. salivatorius inf => n. glossopharyngeus => harud gl. parotis'ele ja gll. buccales'le), aferentsed signaalid tulevad suust ja suulaelt (maitse, puutumine) ning ninast (lõhn) ja kõrgematest keskustest (ettekujutus). Puhkeolekus sekreteerib gl. submandibularis 71% (limajas sülg), gl. parotis 25% (vedel sülg) ja gl. sublingualis 4% sekreteeritud süljest, pärast stimulatsiooni suureneb gl
annaabi.ee 
