jäikuse ja sobib seepärast kõrgemate ehitiste puhul paremini. Seina sooja- ja tuulepidavus sõltub sellest kui hästi on sein tihendadtud. Tihendadakse palkide vahed, piidatagused, lae ja põranda servad. Palkmaja võib tihendada niiske samblaga, võib kasutada ka takku ja linavilti. Igasugused tehisvillad on tervisele kahjulikud ja paljudes riikides palkmajaehituses keelatud. Palkmaja püsivuse tagab palkide korralik ühendamine nurkades tappidega ning vahepeal salapulkadega, laetalade ankurdamine seintega ja sarikate ankurdamine räästapalgiga. Pika seina puhul on ka vaja vahetugesid. Palgid seintes ühendatakse salapulkadega, see takistab palkide kõverdumist. Pulgad löödakse läbi kahe palgi umbes 20 sentimeetriste vahedega, pulgaauk tehakse pulga pikkusest 5 cm võrra sügavamad. Palkide jätkamisel kinnitatakse salapulkadega mõlemad palgi otsad. Tihti ei ole palgid piisavalt pikad, siis tuleb neid jätkata. Eri palgiread paigutatakse üksteise
Seinte ehitamiseks võib kasutada kooritud tahumata või tahutud palke või eelnevalt mõõdu- ja vormitäpseks töödeldud freespalke. Looduslikud palgid peavad olema sirged, enam-vähem ühejämedused ja võimalikult vähe koonilised. Seina asetatakse palgid vaheldumisi: ühte tüve- ja teise ladvaots. Palkide üksteisele sobitamiseks nad varatakse alt õnaraks. Nurgad tapitakse - nurgaseotised: pikknurk lühinurk Palgid seotakse omavahel salapulkadega e. karutappidega. Avakülgedesse pannakse tenderpostid ja ava kaetakse kübarpakuga, mille alla tuleb kindlasti jätta vajumisvaru, mis arvestatakse 3..5% ava kõrgusest. Rõhtprussseinad Veelgi tänapäevasem lahendus on rõhtpruss-seinad (freespalgid). Neid on väga hõlbus ehitada, kuna elemendid on tehases täpselt ette valmistatud. Meil kasutatakse tavaliselt 8, 10 cm või 12 cm paksusi ühe- või kahekordse sulundiga prusse. Puitsõrestiksein
võimalikult vähe koonilised. Seina asetatakse palgid vaheldumisi: ühte tüve- ja teise ladvaots. Palkide üksteisele sobitamiseks nad varatakse alt õnaraks. Joonis 3.21. Palkide varamine: 43 1 lahtine vara; 2 kinnine vara Joonis 3.22. Palkseina nurgaseotised: 1 pikknurk; 2 lühinurk Joonis 3.23. Palkide omavaheline sidumine salapulkadega ja ava moodustamine Nurgad tapitakse ja ka palgid seotakse omavahel salapulkadega e karutappidega. Avakülgedesse pannakse tenderpostid ja ava kaetakse kübarpakuga, mille alla tuleb kindlasti jätta vajumisvaru, mis arvestatakse 3...5% ava kõrgusest. 44 Veelgi tänapäevasem lahendus on rõhtpruss-seinad (freespalgid). Neid on väga hõlbus ehitada, sest elemendid on tehases täpselt ette valmistatud
Paneelid asetatakse siin piki -pinnaga edasiandav vibratsioon Palkide nurgad tapitakse ja palgid seotakse omavahel võime leida ET-kartoteegist. Näiteks: ET-2 sisaldab infot hoonet, mille tõttu nad on lühemad ja terase kulu on suhteliselt -pinnaseveemõju salapulkadega e. karutappidega. juhematerjalidest projekteerija ja ehitaja jaoks: standartsed sõlmed, väiksem) -perioodiline külmumine ja sulamine Avakülgedesse pannakse tenderpostid ja ava kaetakse nn. detailid, selgitavad skeemid, tehnoloogia, uuringud jne
vaheliti kulgevad otsad ühendatakse keevitusega. Rangide vahekaugus peab võrduma plaadi kõrgusega. Nimetatud rangide külge võib plaadid kinnitada näiteks tsingitud või vasktraadiga, mille jämedus peab olema vähemalt 2 mm. Traat käänatakse ümber rangi ja otsad seotakse plaadi servas asuva salapulga külge. Traadi asemel võib plaatide kinnitamiseks kasutada ümber rangi haaravat konksuga ankrut või samba sisse kinnitavat ankrut. Traadi ja salapulkadega võib ankurdada ka seinaplaate. Pärast iga plaadirea paigaldamist täidetakse voodri ja põhimüüritise vahe plastse tsementmördiga 1:3 või tugeva segamördiga 1:1:6. Korrosioonivastaseks kaitseks peavad ankrud olema tsingitud või bituumeniga kaetud. 7.4.3 Tellisseinte pindamine Pindamise vajadus. Tellisseina pindamine on eritöötlus, mida kasutatakse, kui soovitakse : · luua sellist esteetilist pinda, mida ainult müürimisega ei saa;
annaabi.ee 
