Kahe sõja vahel Rahvusvahelised suhted 1920. 1. Rahulolematus sõja tulemustega : 2. Saksamaa ja Venemaa lähenemine : Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud leping Rapallo leping : 1922, taastati riikide vahelised diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmisest ning lepiti kokku kaubandus ning majandussuhete arendamises enamsoodustuste põhimõttel, lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal. Saksamaa tunnistas esimese suurriigina Nõukogude Venemaad( Eesti esimene Tartu Rrahuga.) 3. Äärmusliikumiste mõju : Komintern- 4. Patsifism –sõdu eitav maailmavaade Rahvasteliit- 1920-1946, Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu
Genova lähedal asuvas kuurortlinnas Rapallos sõlmiti Vene-Saksa leping, millega seati sisse kahe riigi vahelised diplomaatilised ning kaubanduslikud suhted. Rapallo leping: oli 16. aprillil 1922 Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal. See oli vastastikku kasulik leping, sest lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. Locarno konverents, 1925 mis aitab kaasa pingelõdvendusele. Saksamaale seisnes lepingute olulisus Reinimaa säilitamises. Kirjutati alla järgmistele lepingutele:
NSV Liidu huvisfääri jäid järgmised alad: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia. 6. Selgita mõiste: Rapallo leping - 16. aprillil 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal. Kominterni-vastane pakt Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja Jaapani 25. novembril 1936 esitatud ühisdeklaratsioon, milles lepiti kokku ühises võitluses Kominterni (1919. aasta märtsis loodud kommunistlik organisatsioon) vastu. Järgmisel aastal liitus paktiga ka Itaalia. Molotovi-Ribbentropi pakt 23. augustil 1939. aastal sõlmitud mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel
Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salaklausel nägi ette Saksa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Venemaal). See oli vastastikku kasulik leping, sest lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ja leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles’ rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. BriandKellogi pakt (samuti tuntud kui Pariisi pakt) 27
d) Rapallo leping aprill 1922 Rapallo leping oli 16. aprillil 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal. e) Ruhri konflikt 1923 Prantsusmaa viis oma väed Ruhri tsooni, kunda Saksamaa ei maksnud korralikult reparatsioone. Tekkis nii Saksamaa revolutsiooni kui ka sõjaoht. f) Dawesi plaan 1924 Uus plaan Saksamaa reparatsioonide maksmiseks. USA hakkas Saksamaale andma laenu, et Saksamaa saaks majanduse üles ehitada.
tugevnemist. Inglismaa ja Holland sõlmisid kokkuleppe, millega 1668 aasta jaanuaris liitus Rootsi (kel olid Saksas suured valdused) – tekkis kolme võimsa protestantliku riigi liit. Seni olid kõik kolm olnud Prantsusmaaga sõbralikes suhtes ja kolmikliidu eesmärgid ei olnud ka nüüd otseselt Prantsusmaa vastased, pigem oli sihiks Prantsusmaa liigse tugevnemise vältimine (jõudude tasakaal). Samas oli lepingus salaklausel juhuks, kui Prantsusmaa ei nõustu mõistlike tingimustega. Kolmikliidu survel kirjutasid Prantsusmaa ja Hispaania 1668 mais alla Aacheni (Aix-la-Chapelle’i)) rahu, millega Prantsusmaa sai teatava osa Lõuna-Madalmaadest. Louis käsitles saavutatut üksnes kui platsdarmi edasistele hõivamistele. Samal ajal, 1668 aasta jaanuaris, õnnestus Louis’l saavutada kokkulepe Austria Habsburgidega Hispaania pärimise küsimuses. Kokkulepe nägi ette, et Carlos II surma
annaabi.ee 
