Meie aja kangelane 1.) Zanr: Romaan, mis koosneb üksiknovellidest · mitmeplaaniline tegevus · probleemirohkus · keerukas sündmustik 2.) Põhiteemad · Petsorini suhted naistega (Bela, salakaubavedajast tüdruk, vürstitar Mary ja Veera) 3.) Konflikt: · Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. 4.) Oluline stseen: · Konflikt Grusnitskiga (Vürstitar Mary). Näitab Petsorini silmakirjalikkust ja manipuleerimisoskust. 5.) Tegelased: · Petsorin: imelik, veidrustega(päev otsa vihmaga jahil, aga aga väike tuulehoog
tunneb, tal ei ole. ,,Mu auahnus on olude poolt allasurutud," ütleb ta. Iseennast kulutades mässib Petsorin end seetõttu võõrastesse asjadesse, sekkub võõrastesse saatustesse, tungib võõraste ellu ja rikub võõraste õnne. Petsorin ei suuda teha seda, mis süda nõuab, ja teeb seda, mis süda nõuab, ja teeb seda, mida hingepõhjas täiesti tarbetuks peab. Sellepärast on ta teod tühjad ja kirg kunstlik- see näitab sisemist külmust. Petsorini suhted Bela, salakaubavedajast tüdruku, vürstitar Mary ja Veeraga moodustavad romaani peatükkide süzeelise telje, ja just seal tõusevad esile tema iseloomu kõige pahelisemad jooned. Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. Võimalus haiget teha rõõmustab teda rohkem kui võimalus rõõmu valmistada. Kuigi kõigis naiskarakterites on midagi ühist- valmisolek tuua ohvreid, mõtleda teistele, mitte enesele, armastada teist, mitte iseennast
tunneb, tal ei ole. ,,Mu auahnus on olude poolt allasurutud," ütleb ta. Iseennast kulutades mässib Petsorin end seetõttu võõrastesse asjadesse, sekkub võõrastesse saatustesse, tungib võõraste ellu ja rikub võõraste õnne. Petsorin ei suuda teha seda, mis süda nõuab, ja teeb seda, mis süda nõuab, ja teeb seda, mida hingepõhjas täiesti tarbetuks peab. Sellepärast on ta teod tühjad ja kirg kunstlik- see näitab sisemist külmust. Petsorini suhted Bela, salakaubavedajast tüdruku, vürstitar Mary ja Veeraga moodustavad romaani peatükkide süzeelise telje, ja just seal tõusevad esile tema iseloomu kõige pahelisemad jooned. Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. Võimalus haiget teha rõõmustab teda rohkem kui võimalus rõõmu valmistada. Kuigi kõigis naiskarakterites on midagi ühist- valmisolek tuua ohvreid, mõtleda teistele, mitte enesele, armastada teist, mitte iseennast
Iseennast kulutades sekkub Petsorin võõrastesse saatustesse, tungib võõrasse ellu ja rikub võõrast anne. Ta ei suuda teha seda, mida nõuab süda, ja teeb seda, mida hinge põhjas peab täiesti tarbetuks. Selleparast on ta teod tühjad ja kirg kunstlik -see varjab seesmist külmust. Pärast dekabristide ülestõusu oli ühiskondlik tegevus mõttetu ja seepärast jai ainukeseks valgusallikaks isiklik õnn. Petsorin suunabki kogu oma tegevusjanu armastusele. Tema suhted Bela, salakaubavedajast tüdruku, vürstitar Mary ja Veeraga moodustavad romaani peatükkide süzeelise telje ja just siin tõusevad esile tema iseloomu kõige pahelisemad jooned. Armastus ei ole Petsorinile südamekutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. Ta ei taha armastada, vaid võimutseda. Võimalus haiget teha rõõmustab teda rohkem kui võimalus rõõmu valmistada. Ta ise arutleb:" ...minu esimeseks lõbuks aga on alistada oma tahtele kõik, mis mind ümbritseb
,,Mu auahnus on olude poolt allasurutud," ütleb ta. Iseennast kulutades mässib Petsorin end seetõttu võõrastesse asjadesse, sekkub võõrastesse saatustesse, tungib võõraste ellu ja rikub võõraste õnne. Petsorin ei suuda teha seda, mis süda nõuab, ja teeb seda, mis süda nõuab, ja teeb seda, mida hingepõhjas täiesti tarbetuks peab. Sellepärast on ta teod tühjad ja kirg kunstlik- see näitab sisemist külmust. Petsorini suhted Bela, salakaubavedajast tüdruku, vürstitar Mary ja Veeraga moodustavad romaani peatükkide süzeelise telje, ja just seal tõusevad esile tema iseloomu kõige pahelisemad jooned. Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. Võimalus haiget teha rõõmustab teda rohkem kui võimalus rõõmu valmistada. Kuigi kõigis naiskarakterites on midagi ühist- valmisolek tuua ohvreid, mõtelda teistele, mitte enesele, armastada teist, mitte iseennast
ole. „Mu auahnus on olude poolt allasurutud,” ütleb ta. Iseennast kulutades mässib Petšorin end seetõttu võõrastesse asjadesse, sekkub võõrastesse saatustesse, tungib võõraste ellu ja rikub võõraste õnne. Petšorin ei suuda teha seda, mis süda nõuab, ja teeb seda, mis süda nõuab, ja teeb seda, mida hingepõhjas täiesti tarbetuks peab. Sellepärast on ta teod tühjad ja kirg kunstlik- see näitab sisemist külmust. Petšorini suhted Bela, salakaubavedajast tüdruku, vürstitar Mary ja Veeraga moodustavad romaani peatükkide süžeelise telje, ja just seal tõusevad esile tema iseloomu kõige pahelisemad jooned. Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. Võimalus haiget teha rõõmustab teda rohkem kui võimalus rõõmu valmistada. Kuigi kõigis naiskarakterites on midagi ühist- valmisolek tuua ohvreid, mõtelda teistele, mitte enesele, armastada teist, mitte iseennast
suurejoonelistele tegevustele, milleks Petsorin endas jaksu tunneb, tal ei ole. ,,Mu auahnus on olude poolt allasurutud," ütleb ta. Iseennast kulutades mässib Petsorin end seetõttu võõrastesse asjadesse, sekkub võõrastesse saatustesse, tungib võõraste ellu ja rikub võõraste õnne. Petsorin ei suuda teha seda, mis süda nõuab ja teeb seda, mida hingepõhjas täiesti tarbetuks peab. Sellepärast on ta teod tühjad ja kirg kunstlik- see näitab sisemist külmust. Petsorini suhted Bela, salakaubavedajast tüdruku, vürstitar Mary ja Veeraga moodustavad romaani peatükkide süzeelise telje, ja just seal tõusevad esile tema iseloomu kõige pahelisemad jooned. Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. Võimalus haiget teha rõõmustab teda rohkem kui võimalus rõõmu valmistada. Kuigi kõigis naiskarakterites on midagi ühist- valmisolek tuua ohvreid, mõtelda teistele, mitte enesele, armastada teist, mitte iseennast