armub eksootilisse ja tema jaoks keelatud kuningannasse ning tõuseb läbi veriste lahingute rüütliks. Siis peab ta kaitsma Jeruusalemma elanikke ülekaalukate vaenuvägede eest, püüdes samal ajal säilitada habrast rahu. See tuleb tal ideaalselt välja, ta tapab väga suure osa Saladini vägedest, ise kaodates väga vähe mehi ja siis saavad nad Saladiniga kokkuleppele et Saladini saadab tema mehed ilusti mereni ja et Balian anndab taevaliku kuningriigi ( jeruusalemma ) ära Saladinile. Minumeelest oli tegu väga huvitava ja õpetliku sisuga ajaloolise filmiga. Mulle väga meeldis.
Igas palas oli mõtteid inimloomusest, näiteks minu esimes loetud novellis oli peategelasteks juut ning Egiptuse sultan. Saladin(sultan) oli küll väga vahva mees, kuid oma loomuses oli ta priiskav, ning oli suurejoonelisi kulutusi tehes, kogu oma vara ära raisanud, abi läks ta küsima juudi juurde, kuid teadis,et too poleks vanal tahtel seda teinud, sest oli kitsi ja pidas sultanit mitteusaldusväärseks. See lugu lõppes kül Saladinile raha laenamisega, kuid mitte tänu kavalusele või vägivallale, vaid aususe ja headusesele. Teine lugu mida lugesin keskendus mungale, kes rasket karistust väärivasse pattu oli langenud, ning pääses karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama süütegu sündsalt ette heitis.Nimelt oli kloostris noor ja üksik munk, kelle elurõõmu ka paastud ja valvamised ei suutnud nõrgendada, ühel päeval, kui teised veel magasid, märkas
Peale surma tulid kõik pojad sõrmusega välja, kuid kuna neil ei tehtud vahet, siis on tänaseni lahtiseks jäänud, kes oli õige pärija. Juut seletas, et sama küsimus on ka kolme usuga, kuna iga rahvas arvab, et ta on saanud oma pärandi ja oma õige seaduse, mille käskusid tuleb tal täita, missugune usk aga tõeline on, see küsimus on lahtine nagu küsimus kolmest sõrmusest. Saladin nägi, kuidas juut suudab osavalt lõksu vältida, ja rääkis talle asja ära. Juut lubas aga Saladinile laenata nii suure raha summa, kui tollel vaja, ning Saladin maksis kõik viimse sendini tagasi. Hiljem said neist kahes väga head sõbrad.
koopiat ja kinkis need poegadele. Peale isa surma said pojad aru, et neil kõigil olid sõrmused. Kuna sõrmused olid nii sarnased, et neil vahet teha polnud võimalik siis ei saadud pärandust ära jagatud. Melkisedek lisas, et nii nagu sõrmuselugu on ka Jumal-isa kolmele rahvale. Iga rahvas arvab, et ta on saanud pärandi ja oma õige seaduse, mille käskusid tal tuleb täita. Saladin nägi, kui kaval juut suuts olla ja rääkis oma rahasoovi talle otse ära. Melkisedek andiski Saladinile võlgu, mille viimane hiljem täielikult ära tasus ja peale eel kingitusi kinkis. Saladin tõstis Melkisedeki suure au sisse ja pidas teda oma sõbraks. TEINE PÄEV Esimene novell Martellino teeskleb jalutut ja teeb näo, nagu oleks teda terveks teinud püha Arrigo laip. Kui pettus avalikuks tuleb, saab ta peksa; ta võetakse kinni ja teda ähvardab poomissurm, kuid lõpuks pääseb ta siiski hädaohust.
El Hakim kandis lihtsaid riideid ning tema turbani alt ei paistnud juukseid. Arst kasutab ravimiseks üliharuldast arstimit, mida kutsutakse talismaniks. Sultan Saladin on tuntud, kui suuremeelne ja vapper vaenlane. Sultan kandis kaasas kitsast ja kõverat mõõka, millega sai, ilma suurema pingutuseta, sulgpadja kaheks tükiks lüüa. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele "Miks sa tahtsid, et kuningas Richard terveks saaks?" (Sultan Saladinile) "Miks sa ei julgenud ise kuningale rääkida, miks rüütel oli oma postilt lahkunud? (kuninganna Berengariale) 6. Teose miljöö Sotlased ja inglased on Inglismaal tülis, kuid pühas sõjas, sõdivad nad koos ühise vaenlase vastu, kuigi nendevahelised konfliktid pole kadunud. Ristisõjas võitlesid kristlased ja moslemid. Ristiusuridadesse kuulusid Inglismaa ja Sotimaa ning ka Prantsusmaa, Austria ja Templiordu rüütlid. Neid juhtis inglise monarh
armastas. Ka lubas ta igale poegadele, et annab sõrmuse just talle. Peale mõtisklemist otsustas isa kullassepal veel kaks samasugust sõrmust teha lasta. Kui need valmis said, olid kõik kolm sõrmust nii sarnased, et keegi ei teinud neil vahet. Isa andis igale pojale ühe sõrmuse. Üks poeg sai just selle õige sõrmuse omanikuks, kuid keegi ei tea siiamaani milline.“ Kui Melkisedek oma jutu lõpetas, seletas ta Saladinile, et nii on ka uskudega. Nimelt keegi ei tea, milline neist on õige, milline mitte. Egiptuse sultan pidas Aleksandria juuti väga kavalaks ja targaks meheks ning otsustas talle ära rääkida, milleks tal raha vaja on. Melkisedek võttis selle kuulda ning oli nõus raha laenama.“ Kolmas päev oli meie jaoks väga nukker. Tegelesime taas abi otsimisega, kuid see katse läks samuti aia taha. Ka see õhtu istusime lootusetult praksuva lõkke ääres. Sõime värsket kala,
annaabi.ee 
