Traagikat nende abiellu lisas ka epideemia, mis tappis Juku, Kata ja väikese Anni. Andrese ja Mari kooselu oli omamoodi huvitav nende vahel puudus kokkukuuluvustunne ning muud abieluks vajalikud tunded. Peale selle suhtus Andres oma uude abikaasasse veelgi halvemini kui Krõõta, mille põhjuseks võib lugeda raskeid tööpäevi ning jätkuvat tõe tagaajamist Pearuga. Tegelikult oli Andresel ka kolmas abielu, mis oli samaaegselt kahe eelnevaga. Nimelt oli Andresel salaabielu maaga. Alates hetkest, kui ta kolis Vargamäele, oli tema südameasjaks maa kuivendamine, mille jaoks tuli kaevata kraav jõeni, kuid see kõik pidi kulgema üle Oru Pearu maa. Kogu see kuivenduskraavi rajamise idee panigi alguse kahe talu vahelisele nääklemisele. See idee ei saanud Andrese peremeheks olemise ajal kuidagi teoks. Alles siis, kui ohjad võttis enda kätte Andrese poeg Indrek, muutus olukord paremaks. Indrek suutis koos oma abiväega töö käivitada
Katariina ja Potjomkin olid äkki lahutamatud, isegi kui nad koos ei olnud ja viibisid teineteisest vaid mõne meetri kaugusel, pidasid nad kirjavahetust. Nad jagasid omavahel kõike, nende kohtumised olid täidetud naeru, armatsemise ja poliitiliste sepitsustega. Katariinat rõõmustas, et ta oli leidnud partneri, kes oli temaga igas suhtes võrdne. 1774. aasta juunis sõlmisid keisrinna Katariina II ja Grigori Aleksandrovitš Potjomkin salaabielu, kuigi puuduvad kindlad tõendid, et nad oleksid abiellunud, on see peaaegu kindel fakt. 3 Üldiselt on tegemist teosega, mis minu arvates annab väga hea ülevaate Katariina II aegsest Venemaast, kirjeldab keisrinna esialgu tagasihoidlikku sisepoliitikat ja diplomaatiliselt tasakaalukat välispoliitikat. Vürst Potjomkin, kes kahe aasta jooksul
suutis pealtvaatajate suudmitmel korral muigele ajada. Siiski tahaksin ma siinkohal natuke norida Lilosoni diktsiooni kallal, mistõttu paljud olulised repliigid jäid kohati arusaamatuks, muutes seeläbi tegevustiku mõistmise kohati keeruliseks. Samuti ei suutnud Liloson paaril korral kontrollida oma hääles tekkinud kerget värinat soolonumbri ajal.Tema ooperirollide hulka kuuluvad Pamina (Mozarti ,,Võluflööt"), Carolina (Cimarosa ,,Salaabielu"), Clarice (Haydni ,,Elu Kuu peal"), Hannerl (Schuberti/Berté ,,Kolme neitsi maja") jpt. Minu jaoks kujunes aga õhtu suurimaks üllatajaks alati humoorikas Märt Avandi, kelle kehastatud Mustafa Bei oli vaieldamatult kogu etenduse humoorikaim ja meeldejäävaim karakter. Milline suurepärane türgi keele aktsent, millised pisaraid pühkima panevad repliigid! Tuleb tunnistada, et ka laulmise poole pealt tuli Avandi kõigi nüanssidega suurepäraselt toime
Itaalia koomiline ooper, eriti intermezzo ja seejärel opera buffa, levis tänu itaalia ooperitruppidele kiiresti kogu Euroopas. Järgmised olulised uuendused opera buffas tegi Mozart, tuues sellesse zanrisse ka opera seriale iseloomulikke tegelasi (näit. Krahv ja Krahvinna ,,Figaro pulmas") ja väljendusviisi. Mozarti-aegsed kuulsad o.b autorid olid ka Paisiello (,,Sevilla habemeajaja" 1782, hiljem 19. sajandil kirjutas samal ainestikul Rossini) ja Cimarosa (,,Salaabielu" 1795). Itaalia teatrikorraldusest Itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis ooperid. Itaalias on aasta jooksul kolm hooaega e. stagione't. Need kujunesid välja juba 17. sajandi teisel poolel, vastavalt kirikukalendrile: esimene oli sügisest kuni advendini, teine algas pärast Kolmekuningapäeva ja kestis kuni paastuajani siia langes ka
Itaalia koomiline ooper, eriti intermezzo ja seejärel opera buffa, levis tänu itaalia ooperitruppidele kiiresti kogu Euroopas. Järgmised olulised uuendused opera buffas tegi Mozart, tuues sellesse zanrisse ka opera seriale iseloomulikke tegelasi (näit. Krahv ja Krahvinna ,,Figaro pulmas") ja väljendusviisi. Mozarti-aegsed kuulsad o.b autorid olid ka Paisiello (,,Sevilla habemeajaja" 1782, hiljem 19. sajandil kirjutas samal ainestikul Rossini) ja Cimarosa (,,Salaabielu" 1795). Prantsusmaal Opéra comique (ka harud pääsmisooper, revolutsiooniooper) O.c tekkis 18. sajandi keskel itaalia opera buffa ja prantsuse enda vodevillide (eriti levinud laadateatrites) etenduste põhjal. (Vodevill kergesisuliline teatritükk lauludega, sageli päevakajaline ja satiiriliste elementidega.) O.c on nagu ka itaalia analoog opera buffa esmajoones keskklassiga seostuv zanr, sageli näidatakse, kuidas alamast seisusest