kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas ning hiljem lahingutes Punaarmee vastu. Politseipataljone, mis koosnesid politseivõimudest, rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS- leegionisse. Kuna soovi leegioniga liitumiseks avaldasid vähesed, mindi armee kokkusaamiseks üle sundmobilisatsioonile. Natsi armee võis tunduda eestlastele päästjana NSV Liidu okupatsioonist, kuid sakslasedki ei soovinud midagi kuulda Eesti omariiklusest. Hoidumaks Saksa mobilisatsioonist algas eestlaste hulgas kõrvalehoidumine rindeteenistusest. Populaarseks muutus põgenemine Soome, et võidelda ühes soomlastega Punaarmee vastu. Enam kui 2000 eestlasest moodustati jalaväerügement JR200, mis 1944. aasta suvel osales kaitselahingutes Karjalas. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941
kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas ning hiljem lahingutes Punaarmee vastu. Politseipataljone, mis koosnesid politseivõimudest, rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS- leegionisse. Kuna soovi leegioniga liitumiseks avaldasid vähesed, mindi armee kokkusaamiseks üle sundmobilisatsioonile. Natsi armee võis tunduda eestlastele päästjana NSV Liidu okupatsioonist, kuid sakslasedki ei soovinud midagi kuulda Eesti omariiklusest. Hoidumaks Saksa mobilisatsioonist algas eestlaste hulgas kõrvalehoidumine rindeteenistusest. Populaarseks muutus põgenemine Soome, et võidelda ühes soomlastega Punaarmee vastu. Enam kui 2000 eestlasest moodustati jalaväerügement JR200, mis 1944. aasta suvel osales kaitselahingutes Karjalas. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941
). o Balti aadel sai restitutsiooni käigus oma mõisa tagasi (sellega koos ka varasemad õigused talupoegade üle), säilitas Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse ja al 1730.-40. immatrikuleeritud aadlikud said poliit ja maj eesõigused. Rootsi ajal Rootsi üritas allutada aadel tugevamalt keskvõimule, kuid see ei andnud tulemusi, sest keskvõim oli nõrk. Rootsi kõrgaadlikud omandasid rohkesti siinseid maid ja olid nagu sakslasedki huvitatud balti aadli privileegide säilitamisest ja suurendamisest. Karl XI sai 1680 võimule tulles tühja riigikassa ja alustas reduktsiooni, et tulusid suurendada. Tagasivõetud mõisad anti rendile endistele valdajatele. Riigi tulud kasvasid märgatavalt ja sellega sai siinseid haridusolusid parandada. Siinne aadel oli selle vastu ja kuninga korraldusi hakati ignoreerima. Aadlipositsiooni juhiks sai Johann Reinhold Patkul, , kuid ta mõisteti koos kaaslastega mässu õhtuamise tõttu surma
Esimese maailmasõjani60. Kuigi "Palme" oli näiteks Peterburis elanud riigisakslaste seltsis tunduvalt konservatiivsem, astus selle liikmeks ka eestlasi, kuna neil endil puudus esialgu 55 Pullat 1981: 33, 35 56 Samoilov 1991: 15 57 Samoilov 1991: 15 58 Laar, Saukas, Tedre 1989: 145 59 Samoilov 1991: 18 60 Samoilov 1991: 18 võimalus oma seltsi asutada ja "Palme" andis oma ruume kasutada puht eestlalikeks ettevõtmiseks: olid ju sakslasedki huvitatud oma seltsi liikmeskonna ja seega seltsi tulude suurendamisest. 1870. aastate keskpaiku oli "Palme" seltsi liikmeskonnas nii palju eestlasi, et kujunes omaette eesti osakond "Avitus", millele sakslased 1879. aastal andsid juriidilise tunnistuse61.Johann Voldemar Janniseni reisikirjeduse kohaselt võis 1860.aastatel Peterburi eestlasi kohata kohalikus soome seltsis, sealsamas võis leida isegi eesti lehti62
likvideeriti. Eestlaste eestvedamisel hakati kavandama uusi sõjaretki Liivimaa puhastamiseks. Lembitu läkitas enne Madisepäeva lahingut saadikud üle Eesti, et mehi sõdima innustada. Hea sõjataktika andis mitmed suured võidud (Otepää ja Ümera) orduvägede üle. 15. Venelased - sõbrad või vaenlased muistses vabadusvõitluses? Venelased olid pigem Eestlaste vaenlased. Vene vürstiriigid, nagu sakslasedki taotlesid ülemvõimu Eesti alade üle. Sulev Vahtre oma raamatus "Muinasaja loojang Eestis vabadusvõitlus 1208 - 1227" mainib, et 1212. aastal sõlmis Polotski vürstiriik piiskop Albertiga lepingu, millega pidid venelased oma mõjuvõimust Väina jõel loobuma. 1215. a. pöördusid eestlased sõjalise abipalvega vürst Vladimiri poole, eesmärgiga vallutada Riia. Valitseja oli nõus, kuna see andis võimaluse lepingust taganeda ja oma autoriteeti taas tõsta.
1217 a Uganidsse. kolmekuninga päeval tehti Tasuretk Venemaale. Võit. 1217 Võit Otepää all. Veeburuaris saabus suur venevägi Otepäe alla kus nendega liitusid Riiast läkitati sakslastele abivägi koos ordumeistriga. Linnuse lähedal puhkes neil saarlased, harjulased ja ristitud sakslasedki. Piiramine kestis 17 päeva. piirajatega lahing. Sakslased jõudsid tänu suurtele kaotustele linnusesse. Sõlmiti rahu millega pidid Sakslased lahkuma kogu eestis. 1217 Madisepäeva lahing
seda mõistad ka kuidagi, sest haritud eestlasi meil veel ei ole, vaid on ainult kadakad -- ainuüksi kadakad. Eesti elu edendab ainult kadakas; nõnda oli, on ja vist jääbki viimse kohtupäevani. Ja kas teate, miks see nõnda on? Teie ei tea? Aga mina tean. Enne ei teadnud, aga nüüd on kõik selge. Siin sain selgeks. Asi on hoopis lihtne: kadakas ei sure, muidu sureks kogu inimsugu Baltimaal, sest pange tähele: meie sakslasedki on ainult kadakad, täisverd kadakad. Saksa kadakatel ja eesti kadakatel on ainult väike vahe: esimesed usuvad, et nad on sakslased, teised katsuvad ainult teisi seda uskuma panna. Muud vahet ei ole. Mõlemad on kuivad kui käsnad, aga kumbki ei võta tuld ega põle. Näete, kui tark ma olen. Teie pidasite mind alati palju rumalamaks, seda ärge katsuge mulle sugugi tagasi ajada, sest ma lugesin seda teie silmist
annaabi.ee 
