Poolasse. Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa kaitseks jäetud jõud olid väikesed ning 1703 vallutas Vene vägi Ingerimaa. 1702. aasta juulis purustas Karl XII Poolas Kliszowi juures Saksi sõjaväe. 1702-1706 Poolasse tehtud sõjakäiguga kõrvaldas ta aastal 1704 troonilt August II Tugeva. Uueks Poole kuningaks sai Stanislaw Leszczynski, kellega Karl XII sõlmis 1705. Aastal rahu- ja liidulepingu. 1706. aastal sõlmis ta rahulepingu ka Saksimaaga. 1705.- 1706. aasta talvel võttis Karl XII ette sõjakäigu Venemaale ja tekitas venelastele suuri kaotusi. Ta jätkas Venemaa-vastast sõjategevust koos Ukraina kasakate hetmani Ivan Mazepaga ka 1707 ja 1708, kuid 9. Oktoobril 1708 kaotas Rootsi Valgevenemaale Lesnaja lahingu. Veelgi rängem kaotus tabas Karl XII juhitud väge 8. juulil 1709 Ukrainas Poltava lahingus, mille kaotamine otsustas Põhjasõja saatuse. Karl XII siirdus peale Poltava lahingut Türgisse, kuhu ta jäi viieks aastaks
laskma. Riigipäev pidi kokku tulema vähemalt 1 kord kolme aasta jooksul. Kuningalt võeti ära vetoõigus. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) põhiseadus Riigipäeva otsusega: Kuulutati sõda Muudeti müntide väärismetallisisaldust Lubati monarhil minna välisreisile Olukord 1719-1720 Riiginõukogu ja seisused tasusid ära võlad. 1719. a. sõlmiti Inglismaa ja Hannoveriga rahu 1 miljoni riigitaalri eest loovutati Bremen. Saksimaaga sõlmiti relvarahu. 1720. a. sõlmiti Brandenburg-Preisimaaga rahuleping 2 miljoni riigitaalri eest loovutati Pommer koos Stettiniga. 1720. a. sõlmiti Taaniga rahu. Olukord 1719-1720 Katkestati liit Holstein-Gottorpiga ja osteti tagasi Ees-Pommeri alad ning Wismari linn. 1721. a. rahuleping Venemaaga: - kaotati Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa. - tagasi saadi Soome. - tollivaba teravilja Liivimaalt väljaveoõigus.
Põhjasõda (1700–1721) algas rootslastele edukalt. Inglise laevastiku toetusel sunniti taanlased juba augustis 1700 sõlmitud Travendali rahuga sõjast välja astuma. Järgnes Vene armee hävitamine 30. novembril 1700 Narva all. Narvast sundus Rootsi vägi kolmanda vastase Saksimaa vastu: 1701. aasta suvel vabastati Riia enam kui aasta kestnud piiramisest ning hõivati Kuramaa. Rootslaste survel valiti 1704. aastal Poola kuningaks Poznani vojevood Stanisław Leszczyński. 1706. aastal Saksimaaga sõlmitud Altranstädti rahuga loobus August II Tugev Poola troonist. Jäi veel anda lõplik hoop Venemaale, kes oli vahepeal hõivanud Rootsi valdused Ingerimaal ning vallutanud Narva ja Tartu. Rootslaste plaan vallutada Ukraina iseseisvust taotlevate kasakate toetusel Moskva takerdus nii varustusraskuste kui ka erakordselt halva ilmastiku tõttu. Peeter I oli riigis läbi viidud otsustavate ja kiirete reformidega suutnud armee mitte ainult taastada, vaid seda ka oluliselt tugevdada. 1708
Moskva kontrolli alla (ka eelnevalt balansseerunud). Ivan Ivanovits (1500-1551??)- võeti vangi, asendati Moskva asehalduritega. Põgenes Leetu. 1510. a viimasena liideti Pihkva, pigem vormiline samm. Pigem varem juba kaotanud. Ivan III (1410-1455) suurvürst al. .... Ta vennad said udellid, aga pol iseseisvat rolli ei mänginud. Hakkas end nim kogu Vm valitsejaks (ka Leedu suurvürstide osa, võitlused omavahel kuni 17.saj-ni). Poola vaenu asemel, Poola ja Saksimaaga koostöö. Moskva-Leedu sõda, mitmed tegurid: 1) Leedu oli konglomeraat erinevatest vürstkondadest (mõned V-V dünastiatest, mõned Leedu omadest). Piirialadel balanseerivad. Vastuolusid suur- ja pisivürstiriikide vahel; sisemisi pärimistülisid ära kasutades, Mosvka võttis üle idapoolsetest Leedu Suurv.riigi aladelt. Võimalus oma territooriume laiendada (pisivürstidel, omavaheline võitlus). 2) suhted tatarlastega. Krimmi Khaaniriigi ja suure Hordiga
Põhjasõda (170021) algas rootslastele edukalt. Inglise laevastiku toetusel sunniti taanlased juba augustis 1700 sõlmitud Travendali rahuga sõjast välja astuma. Järgnes Vene armee hävitamine 30. novembril 1700 Narva all. Siit sundus Rootsi vägi kolmanda vastase Saksimaa vastu: 1701. aasta suvel vabastati Riia enam kui aasta kestnud piiramisest ning hõivati Kuramaa. Rootslaste survel valiti 1704. aastal Poola kuningaks Poznani vojevood Stanislaw Leszczyski. 1706 Saksimaaga sõlmitud Altranstädti rahuga loobus August Tugev Poola troonist. Nüüd jäi veel anda lõplik hoop Venemaale, kes oli vahepeal hõivanud Rootsi valdused Ingerimaal ning vallutanud Narva ja Tartu. Rootslaste plaan vallutada Ukraina iseseisvust taotlevate kasakate toetusel Moskva takerdus varustusraskuste kui ka erakordselt halva ilmastiku tõttu. Peeter I oli riigis läbiviidud otsustavate ja kiirete reformidega suutnud armee mitte ainult taastada, vaid muuta ka oluliselt tugevamaks (
annaabi.ee 
