Tallinna Prantsuse Lütseum Karl - Johannes Kalma Saksamaa aastatel 1600 - 1914 Õpetaja : Liis Reier Tallinn 2011 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin Saksamaa kuna tänapäeval on Saksamaa üks tähtsamaid riike maailmas ning uudistest pidevalt kuuleb Saksamaa saavutuste kohta kas majanduses, spordis või poliitikas. Kuna kuulen Saksamaa praeguste saavutuste kohta palju ja see hakkas mind huvitama siis võtsin Saksamaa teema referaadiks, et saada teada ka saksamaa saavutuste kohta minevikus. Oma referaadis otsustasin kirjutada rohkem sõjalisest poolest kuna ma huvitun sellest rohkem ...
Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused)....
Tallinna 21. Kool Joseph II (13.03.1741 20.02.1790) Koostaja: Martin Laid Õpetaja: Ingrid Paggi Sissejuhatus Varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandit, iseloomustavad suured maadeavastused, reformatsioon ja usuvaenused, kiriku mõju jätkuv langus ühiskonnas ning uue maailmapildi areng ja süvenemine inimestesse, millele andis omapoolse panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideoloogia. Mitmed suured valitsejad, kes olid valgustatud, nagu näiteks Friedrich II, Maria Theresia ning Joseph II, viisid läbi palju suuri reforme, mis olid saanud tõuke valgustusideedest. Tänu tolle aja valgustajatele ja valgustatud valitsejatele avanes tee väärtustele, mida me peame oluliseks tänapäevalgi. Kasvas rahva...
Kordamisküsimused 29.03.2016 Ptk 5 Gustav Vasast Vestfaali rahuni 1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV Kristian II oli Taani kuningas, kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni, kuid see ei õnnestunud. Teda kukutati, kuid mõne aja pärast ta tuli tagasi võimule, selle pärast algas Taanis Krahvisõda (1534-1536). Sõja käigus 1535. aastal valiti uueks kuningaks luuterlast Kristian III. Kristian IV tuli troonile 10-aastasena. Need aastad olid edukad kaubanduses, arenesid Taanis linn...
Feodaal-absolutislik Prantsusmaa 17. sajandi II poolel ja 18. sajandil Põllumajandus Vaadeldaval perioodil oli Prantsusmaa Euroopa suuremaid riike. 17. sajandi lõpul elas Prantsusmaa tollases territooriumil 19,3 miljonit inimest, 1786. aastal 26,6 miljonit, kellest 20-21 miljonit olid talupojad. Suure maa erinevad loodusolud tingisid põllunduse ja karjanduse vahekorras, aga ka põllukultuuride osas piirkonniti suuri erinevusi. Umbes kolmandik maast oli mägine, kus peamiseks majandusharuks oli karjakasvatus. Teraviljakasvatuse põhipiirkond oli Prantsusmaa põhjaosa, sealhulgas Pariisi ümbrus. Enamus sellest piirkonnast on madalate mägede ja küngastega ning viljakate jõeorgudega tasandik. Põllundust soodustas suhteliselt ühtlane pehmete talvedega niiske kliima. Põhikultuur oli talinisu, mis võttis enda alla ühe osa kolmeväljasüsteemist. Kohati kasvatati ka rukist. Teisest väljast umbes poolele külvati kaera, mida vajati nii tö...
Absolutism Prantsusmaal Valgustus Sissejuhatus: Uusaja raames eristatakse varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandi. Varauusaja teist poolt iseloomustab kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning uue loodusteadustele tugineva maailmapildi süvenemine, millele lisas omapoole panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideloogia. Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesi...
annaabi.ee 
