ja igavesse ellus, rajaneb Piiblil. · Selle esimene põhiosa, Vana Testamnet, on judaismi püha raamat ning sisaldab peamiselt juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme jm. · Uues Testamendis on neli evageeliumi, mis jutustavad Kristluse elust, surmast ja ülestõusmisest. · Kirikuisadeks nimetatakse kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge. · Katoliikluses on oluline koht sakramentidel. · Sakramendid on rituaalsed toimungud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. · Sakramente on seitse: ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühadesse seisustesse pühitsemine. · Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Paavstluse kujunemine
381- ristiusk sai Rooma riigiusuks. Viimase rahvana Euroopas võtsid ristiusu vastu leedukad- 1386. Ristiusu kirik varakeskajal= katoliku kirik. Piiskop- seisis koguduse eesotsas. Katedraal- kirik, kus tegutseb peapiiskop. Preestril oli õigus pidada jutlust, sooritada kiriklikke toiminguid. Kümnis- kirikumaks, algselt 1/10 saagist. Piibli ülesehitus määrati kindlaks 2. sajandil- Vana Testament- juutide ajalugu, Uus Testament-Jeesus Kristuse elu. Katoliikluses on oluline koht sakramentidel: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, vaimulikuks pühitsemine. 4. -5. sajandil tõusis Rooma piiskoppide tähtsus- hakatakse kutsuma Rooma paavstiks. Gregorius I Suur. 756. a. loodi Kirikuriik. 6. Viikingid. Normannid, varjaagid, taanlased. Normandia hertsogiriik, Island, Gröönimaa, Erik Punane jõuab u. 1000 Põhja-Ameerikasse. Usund: Thor, Odin, Frej. Nende kirja tuntakse ruunikirja nime all, selle vanim tähestik pärineb 3.-4. sajandist
Order kindel kord. Ristitute leeritamine e. Konfirmeerimine 2. Õlipühitsemine. 3.Kirikute ja kabelite sissepühitsemine. 4.Verevalamisega rüvetatud paikade taaspühitsemine + adminstratviseid kohustused. Sinod- tähtsamate vaimulike koosolek, kus anti edasi otsuseid. Visitatsioon piiskopi kontrollkäid oma piirkonna kirikutesse või kloostritesse. Preester tegeles kristlaste hingehoiu tööga. Neid peeti üleval kümnisega. Oluline koht oli sakramentidel ldn.k. sakramentum toimingud, mida võisid läbi viia ainult preestrid ja mis pidi usklikele edasi andma jumalaarmu. Neid sakramente oli 7: 1)Ristimine 2)Leeritatumine 3)Armulaud 4)Abielusõlmimine 5)Pihtimine koos meeleparandusega 6)Vaimuliku seisusesse pühitsemine 7) Viimne võidmine inimene hakkas surema ja värki, siis läks sinna. Asustus ja ühiskond Eesti ala asustus oli 9. aasta tuhat eKr, Skandinaavia maad asustati kunagi esimese aastatuhande keskpaigas eKr
igavesse ellu ning see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa on Vana testament, mis on judaismi püha raamat ja sisaldab peamiselt juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi jm. Teine osa on Uus Testament, mis koosneb 4-st evangeeliumist, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest. Piibel ei sisalda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi. Suur osa neist ettekirjutustest tugineb kirikuisade ja teiste teoloogide töödele. Katoliikluses on oluline koht sakramentidel. Keskne koht sakramentide seas kuulub ristimisele ja armulauale. Sakramente käsitleva õpetuse järgu on sakramente 7: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühasse seisusesse pühitsemine. Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine Esialgu ei olnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus tõusis järk- järgult. Rooma piiskopid hakkasid keisrivõimust toetatuna üha rohkem
Kujunes ka kiriku hierarhia, mille kohaselt kirikupeaks oli paavst. Suuremate piirkondade usuelu juhtisid peapiiskopid, kellele allusid piiskopid. Kohtadel tegutsesid piiskopile alluvad preestrid. Preestrite abilisteks olid vikaarid. Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, rajaneb piiblil. Piibel ei sisalda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi ega tõekspidamisi.Katoliikluses oli oluline koht sakramentidel. Sakrament on Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud. 7.Riigivõimu areng keskajal, esinduskogud Riigivõim sõltus osaliselt feodaalsuhete arengust. Tekkis selline riigisüsteem, kus keskvalitsus oli nõrk ja riigvõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad, selle nimeks sai feodaalne killustatus
kogudustele) Piibli ülesehitus pandi paika juba 2.saj. Vana Testament oli heebreakeelne ning uus peamiselt kreeka keelne. Esimese korraliku ladinakeelse tõlke tegi munk Hieronymus 4.saj paavsti ülesandel ning seda hakati kutsuma Vulgata'ks. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisale (katoliku kiriku õpetust arendanud teoloog). Tähtsamad Ambrosius (340-397), Hieronymus (345-420) ja Augustinus (354-430) Katoliiklikus kirikus on oluline koht sakramentidel rituaalsed toimingud mida võivad läbi viia ainult preestrid ning peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Sakramente käitleva õpetluse andis välja Petrus Lombardus (surn. 1160) Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Pühitsemise käigus leiva ning veini Kristuse vereks ja ihuks muutumist nim transubstatsiooniõpetuseks. Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine
annaabi.ee 
