kirikukogu sinod paavsti võim pärineb paavstile on rajatud katoliku kirik.rooma I paavst- peetrus(paradiisivõtmed)rajas rooma linnas I koguduse. Aupaiste-nimrus ?! pühakute pea kohal. Igal pühakul on omad atribuudid , sümbolid. Jumal ilmutas end inimestele 3 erinevas isikus: (kristuse põhitagma) I jumal kui loojaaja ja õpetaja II jumala poeg- jeesus kristus, lunastaja III püha vaim, kui julgust Jumalaarmu jagatakse 7 sakramendiga (katoliiklik) leida rohkem sakramente saad, seda paremini taevariiki pääseda. Katoliiklus 7 sakramenti: · ristimine · levitamine · piht ja patukahetsus · armulaud(leib ja vein-kristuse ihu ja vesi) · abielu · viimne võidmine? · Preestriks pühitsemine e. adinatsioon 4.saj. tõlgitakse ladina keelde hieronymus´´vulgata´´-vanim piibli tõlge. 4.saj. oli kristlik kirik roomas täielikult kinnitsunud.
tähtsamate rituaalide hulka, millelt oodatakse tõe produtseerimist. Kristliku patukahetsuse algusaegadest kuni tänase päevani välja on seks olnud pihtimise meelisteema. Väidetavalt on tegemist millegagi, mida varjatakse. Ülestunnistus oli ja on veel tänapäevalgi üleüldine maatriks, mis reguleerib tõese seksidiskursuse produtseerimist. See on aga suurel määral muutunud. Pikka aega piirdus see rangelt patukahetsuse sakramendiga. Kuid Vähehaaval, alates protestantismi tekkest ja vastureformatsioonist ning 18. sajandi pedagoogika ja 19. sajandi meditsiini mõjul kaotas see rituaalse aura ega olnud enam eksklusiivne. Enam ei räägitud mitte üksnes tehtust (seksuaalaktist) ja selle tegemise viisist, vaid kanti ette ka tegu saatnud ja seda ümbritsenud mõtted, maaniad, kujutluspildid, ihad ning naudingu modulatsioonid ja kvaliteetki. Viisid, kuidas uusaja läänemaailmale iseloomulik seksiga seotud teadmisjanu pani
läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. Praost: Juhtis toomhärrade tööd, samuti piiskopkonna majanduselu ja toomkapiitli istungeid. Dekaan: Jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini. (Praost esimene abiline). Sakrament: Jumala armu väljendav kirkilik toiming. (kokku 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) Missa: Pidulik jumalateenistus koos armulaua sakramendiga. Missadel domineeris liturgilise muusika sõnaline osa. Vikaar: Kaugematesse osadesse rajati kabeleid, teenrid vikaarid e. preestri asendajad. Visitatsioon: Kirikukatsumus (kontrolliti preestrite tööd ja vastavust Piiblile). sinoid: e. vaimulike koosolek, kus anti juhtnööre Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta: M. Luther algatas Saksamaal katoliku kiriku reformatsiooni: 1517. Usuline uuendusliikumine. (Katolikus
-ö vahevöö ning ülaosas profileeritud karniis. Kapi uksi ja äsja mainitud elemente oli maalitud kui ka nikerdatud kujul. Kapil nii nagu ka kirstul, olid külgedel käepidemed, mis hõlbustasid selle transporti. Puhvetikapp(credenza- usaldus, kapile pandi toidud , kus teener pidi enne serveerimist toitu maitsma, et vältida toidu mürgitamist), kasutati nagu tavalisegi kapi puhul nõude hoidmiseks- see komme võeti üle kirikumööblist, altarikapist, kus hoiti sakramendiga seotud armulaua riistu- joogikarikat, oblaatide toosi jm. Sellise kapi alaosa moodustasid algselt kõrged jalad, millele toetus osaliselt avatud riiulitega kapiosa. Laudadest olid enim levinud kastlaud- lauaplaadi aluse kujundas 15- 20cm kõrgune kast, millel polnud sahtleid. Kui lauaplaat ära tõsteti, oli kasti põhi ühtlasi kirjutuslauaks. Kuid kastlaudu kasutati ka söögilauana, millel oli kas, neli põranda kohal konstruktsiooni
1534 oli terve Piibel tõlgitud. Katoliku kirik Luteri kirik Suhtumine usku Vahendaja kirik. Vahendab inimest Vaene kirik. Igapäevane ja ja Jumalat. Toretsev. Paljude lihtne. Vähe sakramente. Usk pühakutega. Tähtpäevade ja Piiblisse. Vajalik isiklik reliikviatega. Seitse sakramendiga. lugemine ja tundmine. Pihil käimisega. Andeks andmisega Pealmiselt Euroopa kultuur ja Maailmapilt Avar kultuuriruum domineerib Saksa mõju Trükisõnad Ladina keel Emakeel
annaabi.ee 
