· Uudne- ovaalne aken, paisutustega torn ja keerdsammas · Värviliste kivide kasutamine · Ebasümeetria · Tsentraalehitis asendus pikliku hoonega Sisearhidektuur · Samad elemendid, kuid veelgi rikkalikum · Ovaalsed ruumid, mida võis katta kuppel · Illusoorsed laemaalid Carlo Maderna 1556-1629 · Rooma pühapeetri kiriku juurdeehitus- fassaad · Ladina risti kujuline · Üks ssurimaid sakraalhooneid maailmas natüürmort Barokk itaalias 17. saj. Maalikunst Tunnused: · Sümeetriline kompositsioon asendus diagonaalsega · Väljendusrikas valgus- keldrivalgus · Intensiivsed, jõulised värvid · Kontrastsed toonid · Pintslitunne nähtav, isikupärane · Rahutu, dünaamiline(ägendatud liigendused) · Teemad: võitlus- ja röövimistseenid, konfliktsituats, märtristseenid · Teatraalsed zestid ja taevasse tõstetud pilgud 2 suunda: 1
· Uudne ovaalne aken, paisutustega torn ja keerdsammas · Värviliste kivide kasutamine · Ebasümmeetria · Tsentraalehitis asendus pikliku hoonega Sisearhitektuur · Samad elemendid, kuid veelgi rikkalikum · Ovaalsed ruumid, mida võis katta kuppel · Illusoorsed laemaalid CARLO MADERNA 1556-1629 · Rooma Peetri kiriku juurdeehitus fassad, o ladina risti kujuline o Üks suuremaid sakraalhooneid maailmas(211,5) LORENZO BERNINI 1598-1680 · Peetri väljak 1667 o Ovaalne põhiplaan o Väljakut piirab kahekordneja neljarealine kolonnaad (sammaste rida) o Kiriku sisekujundus on tehtud Bernini jooniste põhjal FRANCESCO BORROMINI 1599-1667 o Püha Agnese kiriku fassaad Saksamaa o Alles 17.saj.lõpul puhkes kunstielu õitsele o Baroki ja rokokoo piir Saksamaal ebaselge (nt
Täielikult on taastatud lossi väravate vastas asuv 19. sajandi algul rajatud puidust vahimaja. Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Tema keskosa on plaanis taastada itaalia-prantsuse regulaarpargi kujul. 18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune Lilleaed, korrastamisel on fassaadipoolne Alumine aed. Gerard ter Borch. Naine veiniklaasiga u.1665. Nigvlste Keskaegse Tallinna üks uhkemaid sakraalhooneid, 13. sajandil kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kirik peegeldab läbi sajandite ja stiiliperioodide voolavat ajalugu. Hoone üldilmes domineerib 15. sajandisse ulatuv kolmelööviline basilikaalse lahendusega pikihoone ja polügonaalne kooriosa, neljatahuline torn barokk-kiivriga, keskaegsed pühakute- ning hilisemad hauakabelid. 1944. aasta 9. märtsi ööl toimunud pommitamise tagajärjel jäi Niguliste aastakümneteks varemetesse
sajandi algul rajatud puidust vahimaja. Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Tema keskosa on plaanis taastada itaalia-prantsuse regulaarpargi kujul. 18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune Lilleaed, korrastamisel on fassaadipoolne Alumine aed. 9 Gerard ter Borch. Naine veiniklaasiga u.1665. 10 4. Nigvlste Keskaegse Tallinna üks uhkemaid sakraalhooneid, 13. sajandil kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kirik peegeldab läbi sajandite ja stiiliperioodide voolavat ajalugu. Hoone üldilmes domineerib 15. sajandisse ulatuv kolmelööviline basilikaalse lahendusega pikihoone ja polügonaalne kooriosa, neljatahuline torn barokk-kiivriga, keskaegsed pühakute- ning hilisemad hauakabelid. 1944. aasta 9. märtsi ööl toimunud pommitamise tagajärjel jäi Niguliste aastakümneteks varemetesse
*fassaad ei olnud tasapinnaline *värviliste kivide kasutamine *sise: ruumid ovaalsed, suurimat ja keskmist kattis kuppel Püha Peetri kirik ja selle ees olev väljak-Rooma barokkarhitektuuri kõige suurejoonelisem ehitis. Sai alguse 15.saj II poolel ja oli kavandatud tsentraalehitisena. 16.saj keskel valmis Michelangelo projekti järgi võimas kuppel. Ehitus jätkus,tsentraalehitise asemel läks moodi pikihoone ning sellest sai üks suurimaid sakraalhooneid maailmas(pikkus 211.5 m). Lõpliku ilme andis sellele Lorenzo Bernini , kes kujundas kiriku ette suurejoonelise ja kõige omapärasema kujuga väljaku(1667), mille ovaali ümbritsev neljarealine kolonnaad harmoneerub kenasti kiriku fassaadi sammastikuga. Imposantne on ka avara ja kõrge kiriku interjöör, kus on kasut palju skulptuure, värvilist marmorit ja kulda. Kogu sisekuj on tehtud Bernini jooniste põhjal või otseselt tema poolt
kuna olen mõistnud nende keerukat ehituskunsti. Uurimus töö käigus avastasin vaid ühe puuduse- materjali hoonete ehituskunsti kohta on väikse mahuga ja info vaesed. Siit tuli ka probleem materjali kätte saamisega. Samuti mõne hoone kohta leitsin vähem infot kui lootsin. Seega ei ma ei suutnud kõiki oma eesmärke saavutada. Sain selgeks selle, et võõrad võimud tõid Eestisse gooti stiilis arhitektuuri, kuna peale Eesti vallutamist rootslaste poolt hakati Eesti aladele ehitama uusi sakraalhooneid ja eriti gooti stiilis. Rohkem on gooti stiilis hooneid Tallinnas ja seda kiriku hoonete näol. Tallinna võib olla uhke oma Vanalinna üle, mis on täis imelisi gooti stiilis hooneid mis ilustavad Tallinna kauneid tänavaid. Samuti on mujal Eestis palju kauneid gooti stiilis hooneid ehitatud kui kahjuks pole paljude sõdade tõttu need kõik säilinud. Kuulsamad gooti stiili hooned asuvad peale Tallinna ka Tartus, Haapsalus ning Türil. Need kõik hooned on
Asunikuõued asusid tavaliselt lagedal põllumaal, nende ümber istutati mitmesuguseid hekke, eriti kuusehekke, et kaitsta viljapuuaegada põhjatuulte vastu. 3 2.6.Ühisotstarbelised ehitised Ehitised, mida suuremal või vähemal määral kasutati ühiselt. Sakraalehitised Ristiusu levikuga hakkasid igasse eluvaldkonda üha enam tungima kristlikud elemendid ning vanade pühade kohtade kõrvale ja asemele asuti püstitama sakraalhooneid. Kirikuid, alates 13.saj keskpaigast juba võimsaid kivihooneid, ehitasid algul võõrvallutajad, hiljem rajasid neid ametlik kirikuorganisatsioon ja valitsevad võimud. Kihelkonnakirikud püstitati küll suurematesse asusutskeskustesse, kuid mitte otseselt küladesse. Paljud kirikud asusid külast eemal tähtsamate liiklusteede ääres või sõlmpunktides, sageli ka maastikku valitseval kõrgemal kohal.
annaabi.ee 
