arvamusega vaid tegutses oma äranägemise järgi. Ta tegutses kinnitamata eelearvega ja teostas sõja väe reformi.1846 võideti koos Austriaga Taanit ja võideti tagasi oma alad. 1866 provotseeris Austria Preisi sõja kus Austria valusalt lüüa sai ning kaotas ülemvõimu Põhja Itaaliaja Saksa aladel. Viini kongressil loodud Saksaliit ja asemele loodi 1876.aastal Põhja Saksa Liit mille kõrgem võimuorgan oli Riigipäev ja liidu kantsleriks sai Bismarck .Tänu liidu loomisele algas Sakasmaa poliitiline ja majanduslik ühtlustumine.1870 püüdis Prantsusmaa takistada Saksamaa ühinemist kuid lõpuks alistus. 1871 Kuulutati välja Saksa Keisririik kus säilisid kõik olemas olevad saksariigid. Keisririiig tasandil teostati ühtset Välis-, tolli-, rahandus-,kaitse- ja seadlusandlus poliitikat. Keisri kõrval tegutses kõrgema seadusandliku organina parlament mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast. Tähtsuslt riigi teine mees keisri kõrval oli riigi
riigivanema dekreetidena. Just Pätsi ärisuhted N Liiduga on tekitanud ajaloolaste hulgas erinevaid arvamusi. Magnus Ilmjärv arvab, et N Liit rahastas Pätsi ja et 12. märtsi riigipööre oli N Liidu kavandatud. Jaak Valge peab Ilmjärve valetajkas ja dokumentide võltsjaks. Valge küll tunnistab äri suhteid N Liiduga, kuid rõhutab sellele, et Pätsi ei rahastaud N Liidu poolt. On teada, et Moskvale oli Päts üks kõige meelepärasemaid kanditaate, sest Päts ei olnud Sakasmaa pooldaja. Tekib ka küsimus, kas Päts kooskõlastas riigipöörde Moskvaga. Ka siin lähevad ajaloolaste arvamused lahku. Valge kirjutab, et Tallinna saatkonna töötajatel ei olnud riigipöördest aimu 1 Martti Turtola ,,President Konstantin Päts" , Tänapäev, 2003, lk 112 ja nad arvasid, et toimuvad valimused. Valge andmete järgi hakkas N Liit saama informatsiooni riigipöörde kohta 8.märstil. Siis jõudsid nendeni kuuldused, et päts valmistab midagi ette.
1935.a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. Samal aastal sõlmiti Sakasamaa ja Inglismaa vahel mereleping, mille tulemusena Inglismaa lubas Saksamaal hakata ehitama allveelaevu ja kasutada neid Põhja ja Läänemeres. Eesti poliitikutele oli see äärmiselt ebameeldiv leping. 1936.a sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Pärast 1936.a oli Saksamaale selge, et tema liikumist ei peata Euroopas rahvusvaheliselt tunnustatud suurriigid. 1936.a sõlmisid Sakasmaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. Hiljem liitus ka It. Puhkes Hisp. Kodusõda, selles sai kuulsaks kindral Franko. Hisp kodusõjas osalesid praktiliselt kõik Euroopa suurriigid. Seda peetakse II ms proovieksamiks. Teise maailmasõja algus 1939-1941 Saksamaa vallutused Euroopas - 1937.aastal tungib Saks. Austriasse. Seda nimetati Anslussiks. Sõjaplaan Otto. Sakasamaa soovis sõlmida Austriaga ühe lepingu (mida mul ei ole kirjas:P)
välja üliõpilased loosungi all "Au, vabadus, isamaa!". Üliõpilasliikumise keskuseks kujunes Jena ülikool. Seda ei hirmutanud mitte üksnes kohalikke võimukandjaid, vaid oli pinnuks silmas teistele Euroopa riikidele. Kõige mõjukam oli kodanlusele tuginev liberaalne liikumine. Kerkisid päevakorrale küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust.Tõusis ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, milles etendas olulist rolli kirjanduslik rühmitus Noor-Sakasmaa, juhiks oli luuleklassik Heinrich Heine (tuntuim teos "Saksamaa Laul". Üle Saksamma levis ka võimlemisliikumine ja lauluseltsid, nende ideoloogia, milles segunesid keha karastamine ja rahvusliku meelsuse propageerimine. 2)Vene impeerium oli koloniaalriik. See ei olnud võidetud ja alistatud, vaid varieerus karmist sõjaväelisest juhtimisest ulattusliku autonoomiani. Koloniaalpoliitikal oli 3 põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine
Inglismaa kui saareriigi ökonoomika on suuresti rajatud merekaubandusele. Põhilisteks väljaveoartikliteks on masinad ja tööstuseadmed, tööpingid, autod, laevad, lennukid, valtsteras, naftasaadused, keemiatooted, süsi, tekstiil jne. Tagasi veetakse masinaid ja seadmeid, toornaftat, rauamaaki, värviliste metallide kontsentraate, kautsukit, puuvilla, villa, metsamaterjali, teravilja, toiduaineid jne. Suuremateks kaubapartneriteks on USA, Kanada, Lõuna Aafrika Vabariik, Sakasmaa, Prantsusmaa. Vahemereäärsed riigid vahetavad omavahel selliseid kaupu nagu laevad, autod, naftasaadused, elavhõbe, tsitruselised, vein, tööstuskaubad, keemiatooted, must ja värviline metall, nafta, liha, loomasööt, elektritooted, boksiit, tubakas, puidutooted, liha- ja puuviljakonservid jne. Väinad väin ookeane, meresid, järvi või nende osi ühendav kitsas veeala. Kuigi Maailmameres on kümneid tuhandeid väinu, on neist ainult ligikaudu 300 laevatatavad
Austria areng suurriigiks (Kuni 1780.a.) - Austria = Habsburgide pärilik pärisvaldus keskajast alates ( kuni 1918), algus 13,saj 1453 Erthertsogkond. - 1440 Habsburgid saavad enda kätte ka püha-Saksa-Rooma keisririigi trooni (kuni 1806), Saksa kuurvürstid valivad Saksa keisri ehk keiser on valitav. - 16 saj. hakkab devalveerumia Saksa keisri tegelik võim.Hävitava löögi Saksa keisri võimule annavad usupuhastus ja kolmekümneaastane sõda. - 16.-17. saj Kasvab Sakasmaa aladel territotiaalvürstide võim. - Alates vestfaali rahust on Saksa vürstiriigid, mis koos riigilinnadega moodustavad Püha- Saksa-Rooma keisririigi praktiliselt iseseisvad.. - Habsburgide Saksa keisririik eksisteerib vaid paberil. - Saksa vürstiriikide hulgas hakkab arenema kaks uut suurriiki: kat. Austria ja veidi hiljem Prot. Brandenburg-Preisimaa. - Juba uusaja alguses on Austria Saksamaa tähtsaim vürstiriik. - NB
annaabi.ee 
