Nende hulka kuulusid krahv William IX, Bernart de Ventadorn, Marcabru. Keskaja kirikupühad- Kristuse ilmumispüha e. Kolmekuningapäev, Kristuse ristimispüha, Issanda templissetoomise päev e. Küünlapäev, Palvepäev, Palmipuudepüha, Markuse päev, Nelipüha, Peaingel Miikaeli päev... Ingel - Jumala saadik ja taevane üleloomulik olend. Nad omasid tähtsat kohta nii juudausu traditsionis kui islami ning kristlikus deoloogias. Ristija Johannes - Uues Testamendis juudi preestri Sakaria ja Eliisabeti poeg. Kuulutas 1.saj. 20.a - il messia tulekut, ristis Jordaani jões Jeesuse Kristuse. Tapeti kuningas Herodes Antipase käsul. Ristija Johannes on Vana Testamendi prohvetlust Kristusega ühendav lüli ja tema eelkäija. Guido Arezzost - itaalia muusikateoreetik ja - pedagoog .ta võttis kasutusele helide silpnimed (ut, re, mi, fa, sol ja la. Si-d algul ei olnud). Keskaegne kool Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetust jagati
Harilikult oli nende alumise pulga küljes rõngad või kuljused. Enne 1660. a oli rõngaid harilikult kolm, hiljem viis. 19. sajandiks olid rõngad kadunud. Kellad Ühel või teisel moel tuntakse kelli kogu maailmas. Muinas-Egiptuse preestrid kandsid templis hõbekellukesi amulettidena, see tava jätkus kristlikus kirikus kuni 11. sajandini. Kariloomadele pandi kellad kaela kurja eemalhoidmiseks. See tava oli olemas vähemalt 520 a. eKr, sest siis mainitakse seda Vana Testamendi Sakaria raamatus. Vana-Kreeka sõdurid kinnitasid oma kilpide külge pronkskellukesed, et vaenlast kohutada. Kreeklased andsid kellukesed ka linnavahtidele ja tunnimeestele, et elanikke ohu korral hoiatada. Matusekella helistamise tava, et kurje vaime lahkunust eemal hoida, on pärit vähemalt 8. sajandist. Vanimad käsikellad on pärit Hiinast 1600 eKr. Kirjalikud allikad räägivad nende kasutamisest religioosses muusikas. 9. sajandi Jaapanis kasutati väikesi haamriga löödavaid kelli budistliku
väga suures hulgas. Iraani kõrval on Türgi ainus Kesk-Ida riik, kellel on palju kivisöe varasid- põhiliselt Zonguldak'i aladel. Puusöe toodang on samuti mahukas. Väiksemamastaabiline nafta tootmine toimub Ramani lagendikel, kuid see katab vaid murdosa riigi tegelikust naftavajadusest. Seega sõltub Türgi suuresti imporditud naftast. Pruunsüsi ja nafta on kasutusel elektrienergia tootmisel. Praegusel ajal areneb jõudsasti ka hüdroelektrienergia. Suurimad hüdroelektrijaamad asuvad Sakaria, Kemer'i, Kizil'i ja Seihan'i jõgedel. Tähtsaimad metallimaagid on raud, peamiselt Sivas provintsist, ning kromiit, mis põhiliselt eksporditakse välismaale. Ka leidub Türgis palju mangaani, tsinki, pliid, vaske ning boksiiti. Loomastik ja taimestik Türgis on küllalti palju erinevaid liike metsloomi ning jahilinde. Riigi eraldatud ning metsarohketes paikades elutsevad hunt, rebane, metssiga, metskass, kobras, nugis, saakal, hüään, karu, gasell jne
Ta uskus end olevat sõnumitooja, kes kuulutab ette messia saabumist. Ristija Johannes hakkas inimesi ristima Jordani jões. Ristitavate vette kastmine sümboliseeris uuestisündi. Ristiusu õpetuse järgi oli ta Kristuse eelkäija, kelle ülesandeks oli rahvast ette valmistada Kristuse tulekuks. Herodes Antipas lasi Ristija Johannese hukata. Ristija Johannese atribuutika: lambatall, loomanahast tuunika, pilliroost rist, ristimisnõu, meekärg Elisabeth preester Sakaria naine. Elisabethil ei olnud lapsi. Aga oma rõõmuks sai ta vanas eas Ristija Johannese emaks. Jeesuse ema Maarja oli Elisabethi sugulane ja külastas teda enne laste sündi. Elisabeth taipas kohe, et Maarja laps oli kauaoodatud "Issand" Sakarias preester, Elisabethi abikaasa ja Ristija Johannese isa. Ta täitis Jeruusalemmas templis ülesandeid, kui ingel ütles talle, et ta saab poja, kes hakkab valmistama inimesi Messia tulemiseks
üldiste asjaolude ja ajaloolise koloriidi selgitmisel (asub Briti muuseumis). Üriku järgi võis tegu olla rändkarjaste peatumisega Niiluse deltaaladel ja see ei olnud ainukordne sündmus Egiptuse ajaloos ja edasi võib sellest järeldada, et osa Iisraeli viibimist Egiptuses ei tule pidada tingimata väljamõeldiesks, vaid et see oli ajalooliselt täiesti võimalik, kuid mitte eksiili näol. ] Kümne kadunud suguharu kohta: jeremia 30, hesekieli 37 15-28, sakaria 10. 6-12. Kõik prohvetite raamatud. Need on alates eksiili asjast põhilised infoallikad, kuigi et laiali pillutatud. Juudi kogukond areneb eksiilis olles erinevates kohtades täiesti erinevalt . Ka tänapäeval. Siiani oli Jahve ainult iisraeli jumal, saab nüüd aga kogu maailma jumalaks. Religiooni jaoks oli eskiil dramaatiliste muutuste aeg. Alates aastast 538 saab rääkida juutlusest. Josephus (I saj juudi ajaloolane) on
annaabi.ee 
