viieteistkümnel päeval sadas vihma, aga õnneks ei sadanud kunagi terve päev. Alati kui hommikul sadas vihma, siis õhtul ei sadanud. Alati kui õhtul sadas vihma, siis järgmise päeva hommikul ei sadanud. kaheteistkümnel hommikul ja kolmeteistkümnel õhtul vihma ei sadanud. Kui pikk oli puhkus? Lahendus: Olgu puhkuse pikkus n päeva, siis hommikuti sadas n 12 päeval ja õhtuti sadas n 13 päeval. Et kunagi ei sadanud terve päev järjest ja sajuseid päevi oli kokku 15, siis n 12 + n 13 = 15, millest n = 20 Vastus: Puhkus kestis 20 päeva.
Norra aasta keskmine temperatuur kõigub 8 soojakraadist läänerannikul miinuskraadideni mägedes. Suve keskmine temperatuur 11-16 kraadi ja talvine 2-5 kraadi. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar ning kõige soojemad juuli ja august. Kõige rohkem sajab juulis ja augustis. Peamiselt Norra läänerannikul. Mõnes sealses piirkonnas on sademete suurim hulk koguni 3000 mm. Mägedest ida pool olevatel aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm. Sajuseid päevi on riigi sisemaal umbes 100 ja rannikualades 100-150 päeva. Norra lõunaosa jääb parasvöötme kliimavöötmesse, kuid kesk- ja põhjaosa kuuluvad juba lähisarktilisse ja arktilisse kliimavöötmesse. Mis peaks muutma riigi kliima väga karmiks ja külmaks, kuid hea geograafiline asukoht hoovuste suhtes tagab küllaltki pehme kliima. Võrreldes Norra kliimat Eestiga, näeme üllatavaid erinevusi. Kuigi me asume
Suurem osa merelt lähtuvatest sademetest sajab alla Norra läänerannikul mõnes sealses piirkonnas on suurim aastane sademete hulk koguni 3000 mm. 8 Janar Käos Norra Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Sademeterohkeimad kuud on juuli ja august. Sajuseid päevi on Norra sisemaal kokku umbes 100 ja rannikul 150200. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Sellest tulenevalt varieeruvad kiiresti tuulte tugevus ja suund. VEESTIK Veevarud Norras on piisavad, kuna sademeid langeb palju ning auramist praktiliselt pole. Lisaks vabaneb palju vett ka liustike sulamisveest. Norra pinnast moodustavad järved ja jõed 6 %. Jõgesid iseloomustab kõrged joad ja kalarikkus
hoolimata suhteliselt kontinentaalne kliima. Mägedest ida pool paiknevatel aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm. Suurem osa merelt lähtuvatest sademetest sajab alla Norra läänerannikul mõnes sealses piirkonnas on suurim aastane sademete hulk koguni 3000 mm. Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Sademeterohkeimad kuud on juuli ja august. Sajuseid päevi on Norra sisemaal kokku umbes 100 ja rannikul 150200. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad. Norra on mägise pinnamoega. Rannajoon on väga pikk ning seda liigestavad fjordid ning tuhanded saared ja saarestikud. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa
piirkonnas valitseb mere lähedusest hoolimata suhteliselt kontinentaalne kliima. Mägedest ida pool paiknevatel aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm. Suurem osa merelt lähtuvatest sademetest sajab alla Norra läänerannikul mõnes sealses piirkonnas on suurim aastane sademete hulk koguni 3000 mm. Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Sademeterohkeimad kuud on juuli ja august. Sajuseid päevi on Norra sisemaal kokku umbes 100 ja rannikul 150200. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad. 6 Pilt 6. Kliima 4.4 Veekogud Mäestikust fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised, täis kärestikke. Kõrgeim juga on Vettisfossen 275m, mis laskub Sognefjordi
eest, mistõttu selles piirkonnas valitseb mere lähedusest hoolimata suhteliselt kontinentaalne kliima. Mägedest ida pool paiknevatel aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm. Suurem osa merelt lähtuvatest sademetest sajab alla Norra läänerannikul mõnes sealses piirkonnas on suurim aastane sademete hulk koguni 3000 mm. Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Sademeterohkeimad kuud on juuli ja august. Sajuseid päevi on Norra sisemaal kokku umbes 100 ja rannikul 150 200. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad. 7 Üldiselt võib öelda, et kliima on äärmiselt mereline: rannikul on talv pehme, suvi jahe ja sajab palju; sisemaal on talv karmim, suvi soojem ja sademeid vähem. Sademete hulk varieerub sisemaal ja põhjas 300-400 mm, rannikul sajab rohkem.
annaabi.ee 
