Roomlased ei loonud jumalakujusid, nad eelistasid kujutada keisreid, kõrgeid riigimehi, suuri väejuhte. Kujutamisel oli eesmärgiks tõepära-, iskikupära esiletoomine, ei püütud varjata sisemist ega välist ebatäiuslikkust. Roomlaste elumaja kujunes lihtsast aatriumiga etruskide elamust( 4korruselised, ilma akendeta, aatrium siseruum) Pompeji on 70a Vesnuvi vulkaanipurske tagajärjel tuha alla mattunud roomlaste suvituslinnu, mida on 18 sajst hakatud välja kaevama. Arhitektuur Arhitektuuri arengus sai eriti oluliseks lubjamördi kasutuselevõtt, st hakati rohkesti kasutama põletatud tellist. Kaarter ja kuplite valmistamiseks. Ehitati palju ilmalikke hooneid. ,,COLOSSEUM". Kasutati rohkesti sambaid, kuid nende eesmärk polnud enam toetada lage, vaid kaunistada. Kõige kuulsam tempel on Roomas asuv, kõigile jumalatele ehitatud ,,PANTEON". Templil on kuppel, mille läbimõõt on 43,4m
e.m.a kuni XIII sajni m.a.j) põld, raha, raud, rikas slaavi laenud muinasvene keelest vm vanast slaavi 5475 aken, ike, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, sirp, keelekujust (kuni XIII sajni) turg, vaba, värav läti laenud läti keelest (VIII sajst alates) 3142 kanep, kauss, kõuts, magun, mait, mulk (mulgi), nuum, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk alamsaksa laenud keskalamsaksa keelest (XIII saj algusest 771850 alp, amet, arst, karske, kelm, kokk, kool, köök, liht, alates) paar, prii, vahti
Arhitektuur. 1. Ilmalikud ehitised, mis olid peamiselt kaitseehitised Linnade kaitseks rajati linnamüürid. Hakati rajama kivilinnuseid. * kastelllinnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus, näiteks Toompeal. * tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. sajst valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse * linna ja maakirikud PõhjaEestis paekvist, LõunaEestis punasest tellisest, eriti tuntud Tartu Jaani kirik oma terrakotaskulptuuridega, Saaremaal ehitusmaterjaliks dolomiit Jüriöö ülestõus 13431345: Poliitiline eellugu:
kirik. Soome õigeusu kiriku kesus Kuopios, kirikupea al 2001st peapiiskop Leo. Soomlased käivad kirikus harva, aga nende ellu kuulub palju kirikuga seotud tseremooniaid: ristimine, leerilaager, millele järgneb konfirmatsioon, abielutakse peaaegu alati kirikus. 2001. kuulus luteri kirikusse 84,9 %, õigeusu kirikusse 1,1% soomlastest. Muud usku 1,1% ning 12,9% ei kuulunud kirikukogudusse. 5. soomekeelse kirjasõna sünd Soome esimesed kirjalikud mälesisted pärinevad 15. sajst ladina- ja rootsikeelsed vaimulikud raamatud, milles leidub soomekeelseid tekstiosi. Esimene Soome jaoks trükitud raamat on Missale Aboense, mille trükkisid Kornad Bitz ja Maunu Särkilahti 1488. Lüübekis. enamjaolt ladinakeelne, sisaldas soomekeelseid palveid ka. Peetakse Soome ilusaimaks raamatuks. Soome kirjakeelele ja kirjandusele pani reformatsiooni ajal aluse Mikael Agricola. Keskaja lõpuks kasutati soome keelt igas elusfääris ja seda rääkisid nii vaimulikud kui
saj keskel palju ülikoole. Karl Charlemagne taastas keisririigi ja lääneimpeeriumi. 8. saj II poolel. 9. saj peale läheb võim germaanlastele. Keisri ja paavstivõim ei ole omavahel kooskõlas. Tugevad erinevused, mis algavad pärast Karl Suurt, kes oli kristlaste kuningas, romaanlane. Germaanlaste tulekuga algavad vastuolud. Kui Alighieri tuleb kirjandusse, on keisri ja paavstivõim juba suures konfliktis. Karl Suurega seotud romaani rahvaste kangelaslaulud. Alates 11. sajst olulisim nähtus kirjanduses. Varasemast kirj loomingust on väärtuslikem ,,Vanem Edda". Maailmaloomise legendid, kirstuse-eelne. Kindlasti lugeda! Oluline teos. Seal ilma riimita värss. Oma kunst ja võtted olid küll olemas. Säilinud müüdistikku ja laule, mis mujal on hävinud. Anglosaksi eepos ,,Beowulf" on varasemaid käsikirju, mis on meieni jõudnud. Kuid tunduvalt mõjutatud ritiusust. Ei ole enam seda ürgset toorust, nagu edda lauludes
kirik. Soome õigeusu kiriku kesus Kuopios, kirikupea al 2001st peapiiskop Leo. Soomlased käivad kirikus harva, aga nende ellu kuulub palju kirikuga seotud tseremooniaid: ristimine, leerilaager, millele järgneb konfirmatsioon, abielutakse peaaegu alati kirikus. 2001. kuulus luteri kirikusse 84,9 %, õigeusu kirikusse 1,1% soomlastest. Muud usku 1,1% ning 12,9% ei kuulunud kirikukogudusse. 5. soomekeelse kirjasõna sünd Soome esimesed kirjalikud mälesisted pärinevad 15. sajst ladina- ja rootsikeelsed vaimulikud raamatud, milles leidub soomekeelseid tekstiosi. Esimene Soome jaoks trükitud raamat on Missale Aboense, mille trükkisid Kornad Bitz ja Maunu Särkilahti 1488. Lüübekis. enamjaolt ladinakeelne, sisaldas soomekeelseid palveid ka. Peetakse Soome ilusaimaks raamatuks. Soome kirjakeelele ja kirjandusele pani reformatsiooni ajal aluse Mikael Agricola. Keskaja lõpuks kasutati soome keelt igas elusfääris ja seda rääkisid nii vaimulikud kui
a purske kirjeldused, 6.16 [RKA1971], 6.20 [RKA2009]). 134. Iseloomusta Suetoniuse loomingut ning too selle põhjal välja Rooma elulookirjanduse (biograafia) tähtsamad tunnusjooned. Biograafiazanri üldiseloomustus Vastandumine ajalookirjandusele: ,,millised inimesed on" vs ,,mida inimesed teevad"; eelkõige eetika ja retoorikazanr; eri perioodidel ajalookirjandusele lähemal v kaugemal, arusaam kahest iseseisvast zanrist on pärit 19. sajst). Allikaid: matustel esitatud, eluloolsi andmeid sisaldanud ülistuslaulud (laudationes funebres). Kreeka mõjud: otseselt kreeka elulookirjanduse lugemise kaudu, kaudselt Rooma retoorikakoolide vahendusel Suetonius "Keisrite elulood" Kriitiline hoiak kirjeldatavate suhtes. Ei järgi otsest kronoloogiat. Kohustuslik osa on välimuse kirjeldus. Keskne ülesehitusprintiip: vooruste (virtutes) ja pahede (vitia) jälgimine.
annaabi.ee 
