Hakkasid tekkima linnused. Tekkisid linnad. Revala Järvamaa Hiiumaa Saaremaa Alempois Harjumaa Läänemaa Sakala Ugandi Virumaa Mõhu Nurmekund Vaiga Soopolitse Jogentagana Pihkvamaa 6) Muinasusund. Animism (eestlaste usund om põhiolemuselt)- hingestamine, asjadel on vägi. Nõiad e targad viisid läbi rituaale. Mõne allika veel oli eriline ravimisvägi, mõni void käte pealepanemisega võtta ära haiguse, teatavatel sõnadel oli vägi teha kurja(sajatus) või head(raviloitsud). Tarapita-saarlaste jumal Väge suunati maagiaga. Ennustamine põhineb uskumusel, et tulevik on kusagil juba määratud ja et teadja inimene oskab tulevikumärgid olevikust üles otsida. Surnute ja hingedega seonduv oli tähtsal kohal. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied. Tervikuna oli muinasusund pigem elu-ja mõtteviis kui kindel religion.
pajudega, näiteks külakaupmehed, rändkäsitöölised, kõrtsmikud. Rahvajutud jaotuvad: · muinasjutud · muistendid · naljandid · pajatused · RAHVALAUL rahvatants, rahvalaul, pillilugu, rahvajutt. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) regivärsiline rahvalaul e regilaul vanust hinnatakse üle 2000 a. Arvatakse, et alguse saanud itkust (kurbuse väljendamine), loitsudest (soov, palve, sajatus). Enamasti naistelaul. Algselt oli igal laulul oma autor, kuid ajapikku on see ununenud. Teemad: töö, usk, perekond, säilitati teadmisi ammustest aegadest. Koosneb värssidest, millele on iseloomulik algriim (ühes read sama häälikuga algavaid sõnu mitu). Kordusmõte erinevate sõnadega. Valdavalt ühehäälne, mitmehäälne Setumaal ja Lõuna-Eestis. Eeslaulja ja järellauljad (koor), koor alustab laulmist eeslaulja kahel viimasel silbil
küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Skemaatiliselt koosneb rituaal: 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba, 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Teel kohtunud kadrikambad võrdlesid saaki, võidi ka rüseleda. Saagi jagamiseks (nagu ka
ja 20. sajandi algupoole laste ja noorte lugemisoskuse kontroll, tüdrukutel paluti ette näidata käsitööd. Rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale Rituaal koosneb 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba. 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, vilja viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijaätulaul. Kadrilaulud H. Tampere järgi on refräänilised mardi ja kadriviisid levinud LõunaEestis, mujal olid laulud refräänita. Üleminukualal (MuhuKodavere joonel) kasutati nii refräänilisi kui refräänita viise. Saaremaal ja LääneEestis on lauldud vähem, seda suurem on olnud aga improvisatsioonilise etenduse ja lõõpimise osakaal. Kadrilaulud on keskendunud loomaõnne tagamisele, enam päritakse seal ka naiste käsitööks vajaminevat. Kadriannid
Kahjuks aga langesid paljud Kalevipoja sõbrad,seal hulgas ka Alevipoeg,ning suures kurbuses andis Kalevipoeg valitsejavõimu Olevipojale üle,ning ise lahkus metsa. Koiva järve äärde,kus aga raudmehed varsti käisid Kalevipoega meelitamas, et too neile võimu ja väe annaks. Kuid Kalevipoeg sai ainult vihaseks ning lahkus Koivalt,viimaks jõudis Kalevipoeg Kääpa jõe kaldale. Sinna,kus vee all lebas ta mõõk. Kui Kalevipoeg vette astus,tuli mõõgale meedle Kalevipoja enda sajatus ,,Kui aga juhtub käidanessa,jalakanda pistma jõkke,kes sind enne ise kandud: siisap,mõõka sõbrakene murra jalad tal mõlemad. Kalevipoeg oli soovinud,et mõõk varguse eest kätte maksaks kurjale Peipsi soolasortsile,kes sõjariista siia oli tirinud. Soome sepa vanne pööras aga Kalevipoja sõnad segi nii et sa ,,siia,, asemel ise,, ütles ja nõnda endale õnnetuse kaela sajatas. Mõõk täitis käsku ja vägev mees heitis hinge.
HULL-JASS Silver Laas TIINA ema Triinu Taul Rahvas Andres Roosileht, Ingrid Isotamm, Mihkl Tikerpalu, Alice Kirsipuu, Jevgeni Moiseenko, Toomas Kreen, Reet Loderaud ja Anti Kobin. Hundid Jeanette Täht, Angelika Kusanova, Keisy Põldsam, Sandra Steinberg, Aleksei Troitski, Igor Kudrin, Vahur Agar ja Ahti Kiili. Muusika I vaatlus Jääkülmas öös Tule poole Vaikseks jäänud väljadel Ostke asju Olla ja jääda Lilled juustes Asjatu võitlus Pidu hakkab Sajatus II vaatlus Tulevik algab siin Surun samblasse näo Unenägu Jahe veri Kuulikindel Täiuslik maailm Eluvärvid Muusika oli väga meeldiv. Muusikas oli esindatud lava-, vokaal-, instrumentaal-, koori- ja kammermuusika. Muusikas oli ka kindlasti esituses pop, folk ja klassikalised zanrid. Kõige rohkem meeldis mulle muusikapala ,,Vaikseks jäänud väljadel" juba sellepärast, et seda laulis väiks Mari. Lõppsõna
neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Skemaatiliselt koosneb rituaal: 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba, 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Teel kohtunud kadrikambad võrdlesid saaki, võidi ka rüseleda. Saagi jagamiseks (nagu ka
Kadrisandid toovad karjaõnne ja neile anti vanasti lõnga,kangast või perenaise vana seelik.Kadrid nõudsid toiduainete asemel rohkem villu. Kui juhtus aga,et sante sisse ei lastud,toimisid kadrid nii nagu mardidki:tare ette tassiti puuvirn,seamold,ader või äke,sõidu-või põllutöövahendid tiriti hoone katusele,puuriida otsa või keerati kummulli.Traditsiooniline karistusviis oli ka korstna kinnitoppimine,loomade laudast väljalaskmine jms.Sealjuures sajatati lauluga.Näiteks selline sajatus:"Sead sulgu suregu,kanad kaevu munegu!" Pärast kadrijooksmist koguneti kadriema-või isa tallu järelpeole või peeti kadripulmi,kus lauldi,tantsiti,mängiti hilisööni,aga pidu võis kesta ka mitu päeva,Üheskoos söödi ka kogutud toidukraam ja jagati omavahel muud annid. TOIT Hea lambaõnne hoidmiseks pidi kadripäeval tanguputru sööma ja õlut jooma.Jõukamad pered panid tangupudrule võid silma.Vaesemad sõid hapupiimaga.Kadripäeval söödi kama ja tehti kamapalle (vt.lõik 4.5)
Kahjuks aga langesid paljud Kalevipoja sõbrad,seal hulgas ka Alevipoeg,ning suures kurbuses andis Kalevipoeg valitsejavõimu Olevipojale üle,ning ise lahkus metsa. Koiva järve äärde,kus aga raudmehed varsti käisid Kalevipoega meelitamas, et too neile võimu ja väe annaks. Kuid Kalevipoeg sai ainult vihaseks ning lahkus Koivalt,viimaks jõudis Kalevipoeg Kääpa jõe kaldale. Sinna,kus vee all lebas ta mõõk. Kui Kalevipoeg vette astus,tuli mõõgale meedle Kalevipoja enda sajatus ,,Kui aga juhtub käidanessa,jalakanda pistma jõkke,kes sind enne ise kandud: siisap,mõõka sõbrakene murra jalad tal mõlemad. Kalevipoeg oli soovinud,et mõõk varguse eest kätte maksaks kurjale Peipsi soolasortsile,kes sõjariista siia oli tirinud. Soome sepa vanne pööras aga Kalevipoja sõnad segi nii et sa ,,siia,, asemel ise,, ütles ja nõnda endale õnnetuse kaela sajatas. Mõõk täitis käsku ja vägev mees heitis hinge
annaabi.ee 
