operatsiooniks. Mainitud lahinguplaan ei toiminud.Kartes Hiina ja NSV liidu reaktsiooni piirati tegevust, mistõttu kadus operatsiooni tõhusus. Lisaks sellele oli Põhja-Vietnam endiselt agraarriik ega olnud seega strateegilise pommitase jaoks kuigi otstarbekas sihtmärk. 1973. aastal sõlmiti Pariisis vaherahu. Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga. 27. aprillil 1975 aastal algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. Varsti olid Saigon vallutatud ning aasta hiljem ühendati Saigoni alad Põhja-Vietnamiga. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975. Miks kaotas USA sõja? Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud USA väed sõda võita. Kõrghetkel oli Vietnamis 549 000 USA sõdurit. USA sõdurid olid väljaõppega ja hästi varustatud. Nende käsutuses oli uus ja tõhus tehnoloogia, kasutati napalmi. Vaatamata sellele ei suutnud USA väed vastu panna Vietnami vägedele
tsiviilelanikku nende hulgas ka naised ja lapsed) Suured kaotused tekitasid sõjatüdimust. 27. jaanuaril 1973 sõlmisid sõdivad pooled Pariisis rahulepingu. USA väed lahkusid Lõuna-Vietnamist märtsis 1973. Kommunistid alustasid Lõuna-Vietnami invasiooni jaanuaris 1974. Lõuna-Vietnami väed ei suutnud ülekaalukale vaenlasele vastu seista. 27. aprillil 1975 algas mõne tuhande ameeriklase ja kümnete tuhandete Lõuna-Vietnami sõjaväelaste evakueerimine Saigonist. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975 Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pärast ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kahe aasta vältel kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühendatud Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimul istusid kommunistid. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Kaotused ja tagajärjed Vietnami sõjas sai surma 58 230 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest.
Seetõttu üritasid ameeriklased sõda nn. vietnamiseerida: hakkasid oma regulaarvägesid välja viima, suurendasid sõjalist toetust Lõuna-Vietnamile ja üritasid kommunistidega sõdida n.ö. võõraste kätega. 1973. aastal jõudsid sõdivad pooled küll uue rahulepingu sõlmimiseni Pariisis: Nixoni julgeolekunõunik Henry Kissinger ja Vietnami diplomaat Le Duc Tho vahel. Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga. 27. aprillil 1975 algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. 1975.aastal olid Saigoni päevad loetud (alad ühendati aasta hiljem Põhja-Vietnamiga). Saigon (kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975. III etapp Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid. USA sõdurid M60 automaatrelvadega 1966. aastal Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit. Partisanisõda
sõda nn. vietnamiseerida: · Hakati oma regulaarvägesid välja viima, suurendati sõjalist toetust Lõuna-Vietnamile ja üritati kommunistidega sõdida n.ö. võõraste kätega. Pariisi rahuleping · Nixoni julgeolekunõuniku Henry Kissinger ja Vietnami diplomaadi Le Duc Tho vahel jõutakse Pariisis 1973 uue rahulepingu sõlmimiseni. · sõjategevus puhkes varsti uue hooga. · 27. aprillil 1975 algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. · Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975. Sõja lõpupool · Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna- Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla. · 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid. · Vietnami sõjas sai surma 47 000 56 000 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest. · Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga.
Suured kaotused suurendasid sõjatüdimust. Sellepärast üritasid ameeriklased sõda nn. vietnamiseerida. See tähendab, et nad hakkasid oma regulaarvägesid välja viima, suurendasid sõjalist toetust Lõuna-Vietnamile ning üritasid kommunistidega sõdida nn. võõraste kätega. 1973. aastal sõlmiti Pariisis vaherahu. Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga. 27. aprillil 1975 aastal algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. Varsti olid Saigoni päevad loetud ning aasta hiljem ühendati Saigoni alad Põhja-Vietnamiga. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprill 1975. My Lai veresaun 16. märts 1968 aastal mõrvasid USA sõjaväelased Quang Nagi maakonnas My Lai külas 300 relvitut tsiviilelanikku, kellest valdav enamus olid naised ja lapsed. Rühmajuht leitnant William Calley mõisteti süüdi massimõrvas ja pandi vangi
Seejärel viibib Paul jälle poolteist aastat sanatooriumis. Gala on samal ajal Pariisis või reisib ringi. Pauli tuberkuloos on end näidanud, kuid Gala sai oma tuberkuloosist võitu. Paul saadab Galale sanatooriumist kirglikke sõnumeid, ent Gala vaikib. Pauli poolt on leegitsev armastus. Talle meeldib Galast eemal olles küll flirtida ent temas põleb igavene armutuli oma abikaasa vastu. Gala poolt on ebastabiilsus ja ükskõiksus. Gala hirmud, jõud ja ihad on pärast Saigonist tagasi tulles teised. Seiklus Maxiga on lõhkunud tema ja Pauli vahel olulise sideme. Gala kaugeneb ja otsib lõbu ning talle ei meeldi enam Eaubonne'i maja. Paul on tagasi ning üürib Galale Mont Martre'i künka otsa ilusa korteri, kus Gala saab reiside vahel puhata. Nad on väga palju isa raha raisanud, sest Paul ja Gala ei loe raha. Isa aktsiate väärtus langeb ning Paul jääb järsku ilma suurest osast varandusest. Ta ei oska paraku oma aktsiaid hallata ning ütleb Galale, et
annaabi.ee 
