9. märts 2011 6. Remmelkoor, K. Tulemusega manipuleerimine leidis kinnitust. URL= http://soccernet.ee/tulemusega-manipuleerimine-leidis-kinnitust. 9. märts 2011 7. Kalvet, M. Eesti ja Bulgaaria mängu tulemus jääb jõusse. URL= http://sport.postimees.ee/? id=386246. 9. märts 2011 8. PM. Euroopa kihlveokontorid: Eesti ja Bulgaaria mängule kahtlaseid panuseid ei pandud. URL= http://sport.postimees.ee/?id=388876. 9. märts 2011 9. Lomp, O. Eesti-Bulgaaria peakohtunik sahkerdas ka detsembris. URL= http://sport.postimees.ee/?id=386524. 9. märts 2011 4
Talle ei meeldinud liiga pealetükkivad mehed. Ta tõrjus nad koheselt endast eemale. Ka Archer võis vahel liiga pealetükkiv olla ja Olenska pidi ta eemale tõukama. Samas võiks Olenskat iseloomustada kui kahepalgelist isiksust. Ta salaja kohtus Archeriga ning flirtis temaga ning rääkis talle ühte juttu. Ja kui paari tunni pärast Archeri naise Mayga kokku sai, siis rääkis teist juttu. May oli tema nõbu ja ta väga külmasüdamega sahkerdas May abikaasaga. Archeri süda jättis löögi vahele; ühe käega keepi ja lehvikut hoides ulatas madam Olenska talle teise käe. 6 4.Probleemid Teose probleemideks oli abielu rikkumine, tahtmatu abielu, lubamatud seltskonnad, kahepalgelisus, pankroti oht. Nendest paljudest probleemidest käsitlen ma abielu rikkumist. Abielurikkumine tekkis, kuna Acher himustas oma naise May nõbu Ellenit
Teine osa I Ka Oliine tuli niidumasinat vaatama. Ta oli küll juba üle 70-aasta vana kuid siiski võttis ta nii pika teekonna ette. Ta tõi ka teate, et onu Siivertist ei jäänud mingisugust vara järele. Iisak läks oksjonile. Aksel Størm ostis Avarvaate, et vennaga kohad vahetada, kui ta Rootsist tuleb. Sel viisil saaksBarbro oma kodutallu tagasi. Samuti ostis ta vankri. Iisak ostis väikeste kõrvadega lamba ( arvatavasti sama lammas, kelle Oliine ära sahkerdas). Eleseus sai teada, et ta on koondatud. Ta ei rääkinud sellest oma perele sõnagi. Eleseus läks siiski linna tagasi. Siivertit paluti Størmile appi maja ehitama. II Barbro kadus talust. Aksel otsis teda ning leidis ta lõpuks jõe juurest läbimärjana. Barbro jutu järgi oli ta jõkke libisenud ja laps oli surnuna sündinud. Mõne päeva pärast märkas Aksel röövlinde jõe kohal lendamas. Ta läks asja uurima ning leidis laiba-pruunipäise poja surnukeha
Teine osa I Ka Oliine tuli niidumasinat vaatama. Ta oli küll juba üle 70-aasta vana kuid siiski võttis ta nii pika teekonna ette. Ta tõi ka teate, et onu Siivertist ei jäänud mingisugust vara järele. Iisak läks oksjonile. Aksel Størm ostis Avarvaate, et vennaga kohad vahetada, kui ta Rootsist tuleb. Sel viisil saaksBarbro oma kodutallu tagasi. Samuti ostis ta vankri. Iisak ostis väikeste kõrvadega lamba ( arvatavasti sama lammas, kelle Oliine ära sahkerdas). Eleseus sai teada, et ta on koondatud. Ta ei rääkinud sellest oma perele sõnagi. Eleseus läks siiski linna tagasi. Siivertit paluti Størmile appi maja ehitama. II Barbro kadus talust. Aksel otsis teda ning leidis ta lõpuks jõe juurest läbimärjana. Barbro jutu järgi oli ta jõkke libisenud ja laps oli surnuna sündinud. Mõne päeva pärast märkas Aksel röövlinde jõe kohal lendamas. Ta läks asja uurima ning leidis laiba-pruunipäise poja surnukeha
Ta keelas keisrit paluda. Eeva aga mõtles siis, et keisri ema on ligidal käimas, ning ehk saab tema jutule. Nii siis küsis venna nõu, et mis teha. Nii nad siis tegid läksid külla. Said isegi keisrinna jutule. Too oli aga nii heasüdamlik, lasi isegi Jakobi sisse kutsuda. Aga ta ei lubanud midagi teha , kuna see pole tema võimuses. Teisel jõulupühal 1827 Georg oli jälle Võisikul, peeti jõule ja too rääkis oma minevikust. Ta rääkis, et tahtis isegi ükskord Timot vaatama minna sahkerdas isegi endale vangla sissepääsu. Aga sisse saades, saadi ikka aru ning ta ei pääsenud teda vaatama vaid ta sai vaid niipalju targemaks et Timo tõesti seal pesitseb ja et taga kõik korras on. Kolmandal jõulupühal Georg oli oma võlga tagasi nõudmas, mis ta enne Timo vangi minemist andis 1600 rubla. 2500 nõudis sisse. Jälle taheti Jakobi nõu, et mis peaks tegema, kas see raha sisse nõudmine praegusel perioodil on ka Georgi poolt õige samm. Timo lõpks ladi hoopis täringut visata.
loobusid. Tegemist on ikkagi väärtusliku dokumendiga, tänu filmidele muutusid pärast eskimote eluviis (neile toodi asju, lapsed pandi kooli, tehnoloogia). Aleksei Peterson (1931) – 60ndatel tehti ERMis etnograafilisi filme. NSVL võisid filme teha ainult teatud stuudiod, neile anti raha, tehnikat jne, teistel selline võimalus puudus. Peterson nägi, kuidas filme tehakse Soomes ja siis ta tegelikult poollegaalselt hankis filmikaamera, ühesõnaga ta sahkerdas neid asju jne, võttis muuseumile palgale operaatori ja tema initsiatiivil tehti terve rida mitmesuguseid filme, enamikud ajaloolised konstruktsioonid, mõned filmid näitasid ka reaalselt situatsiooni (traditsiooniline meetod). Muidu olid teemadeks vanad nähtused, möödunud ajad. See oli tingitud slp, et NSVL etnograafia tegeles mineviku uurimisega. Filmid olid mõeldud muuseumile. Ta nõudis, et
Eesti. Samal tehti ka Eestis etnograafilisi filme. Praktiliselt ainult tänu sellele, et ERMi direktoriks oli Aleksei Peterson (1931) hästi jõuline natuur. Muuseumis filmitegemine (tollal) oli väga eriline. Ainult need võisid NSVL filme teha, kellele oli selleks õigus antud (Tallinnfilm). Ta oli näinud, kuidas Soomes oli tehtud etnograafilisi filme. Isiklikul vastutusel hankis poollegaalselt ERMi filmikaamera ja sai Tallinnfilmist filmiotse, mis neile enam ei kõlvanud sahkerdas kõik vajaminevad asjad. Võttis muuseumile palgale operaatori, tema initsiatiivil tehti terve rida mitmesuguseid filme. Enamus neist olid samuti ajaloolised rekonstruktsiooni, nt Hiiumaa vanad taluhooned (1962). Mõned üksikud filmid näitasid ka reaalset situatsiooni, nt Jääalune kalapüük (1962). Peamiselt näidati möödunud aegu. Oli tingitud sellest, et nõukogude etnograafia tegeleski peamiselt ainult mineviku situatsiooni uurimisega, et ametliku ideoloogia
annaabi.ee 
