AsUkOhT Sahara kõrb asub põhiliselt Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, LääneSahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara liivaluited. (kaamel) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Saharas valitseb kuiv troopiline kliima Suvel u. 35 kraadi Talvel u. 15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas Troopilised õhumassid (mandriline)
nulli. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda sisalikud, maod, kilpkonnad, välejalgsed antiloobid ja gasellid. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on
kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal. Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda sisalikud, maod, kilpkonnad, välejalgsed antiloobid ja gasellid. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Sahara liivakõrb.
Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma, mägedes kuni 18oC. Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Kõrbe maapinnas võib leiduda rohkesti naftat ja maagaasi ning metallimaake (raud, vask, mangaan, tina, nikkel, kroom, tsink, plii, hõbe, kuld, plaattina, toorium, uraan), palju on ka keedusoola, fosforit ja põhjavett, maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Sageli esineb kõrbes liivatorme (peamiselt talvel) samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niger. Allikate ja kaevude juures on oaasid (Bechar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt; kokku umbes 200 000 km2; joonis 1). Põhjaosas kasvab vahemerelist (oleandrid, õlipuud), lõuna osas sudaani taimestiku (tamariskid, akaatsiad), liivakõrbeis põõsaid ja kõrrelisi. Tähtsaim kultuuri taim on dantlipalm joonis 2.
Päevad on Saharas väga kuumad. Pilvitu taeva tõttu haihtub kuumus pärast päikese loojumist kiiresti taevasse ning öösiti võib temperatuur langeda alla nulli. Ebaõige maakasutuse, põua ja tugevate tuulte koosmõjul laieneb kõrb edasi haritavatele maadele. oodusliku taimkatte eemaldamine paljastab viljaka mulla, mis seejärel põuas kuivab ja tuule poolt tolmuna laiali kantakse. Kunagistel saagirikastel aladel laiub nüüd kõrb.Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Enamus kõrbetest on tekkinud õhumasside liikumise tulemusena. Ekvaatori läheduses tõusev kuum õhk liigub põhja ja lõuna poole. Kõrgemal atmosfääris jahtub see ja laskub lähistroopilistes alades, tekitades sellega kaks kõrgrõhuala - põhjas ja lõunas
organismi ja ,et kuulda saakloomade tekitadud helisid.Ta peab jahti õhtuhämaruses ja päeval peitub urgu. joonis 4. fennek Kaamel- kaamel on kõrbes tähtsaim loom, inimesed kasutavad teda veoloomana ja tööloomana. Ta organism kasutab vett väga ökonoomselt, ta hineõhus on vähe veeauru ja ta higistab vähe.Ta suudab korraga juua palju vett ja kasutab küüru ladestunud rasva lagunemisel tekkivad vett. joonis 5. kaamel Varaan- Varaan on üks suurimaid roomajaid, neil on soomuseline nahk mis säilitab hästi kehaniisukust ja peegeldab valgust. Varaanid on kõigusoojased, nad valivad kehatemperatuuri välistemperatuuri järgi ja vajavad nii vähem toitu. Kuumemal ajal nad on urgudes, jahedamal aga otsivad süüa. joonis 6. varaan Aaloe- Aaloe lehed on vahaja kattega ja hästi paksud - ikka kaitseks veekaotuse vastu
kodudes, sest aaloe mahlal on mitmeks puhuks raviv toime. Namiibi kõrbes kasvab üks väga haruldane taim - velvitsia. Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemne taim nagu okaspuudki ja tal on kogu oma elu jooksul vaid kaks pikka lintjat lehte, mis tüve juurest kasvavad ja otstest järjest surevad (pildil ribadeks rebenenud). Velvitsia võib elada mitusada aastat ja õitseb vaid korra elu jooksul. Datlipalm on oluline toiduallikas oaasides. Tema lehtedest saadakse materjali mattide ja katete tegemiseks. Sinna, kus datlipalm kasvama hakkab, tekib kindlasti oaas. Kõrbetes elavad loomad Loomad, kes elavad kõrbes, peavad võitlema ellujäämise nimel mitmete vaenulike ja raskete tingimustega. Tugev kuumus, põletav päike ja veepuudus on mõned neist raskustest, mis kõrbes ees ootavad
esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara kõrbe ümbritsevad loodusvöönditest lõuna pool savann ja põhja pool vahemereline taimestik ning kõrgusvööndilisus. Joonis 1 - Sahara kõrb märgitud punasega 2.Kõrbe ulatus Sahara pindala on üle 9 milj. km2, täpsemalt 9269600 km², ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Sahara kõrbe alal asuvad: Egiptus, Sudaan, Algeeria, Chad, Liibüa, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeeria, Tuneesia. 3.Kliimatingimused, Tekkepõhjused Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58° C, liiv kuumeneb kohati isegi 90 kraadini. Üldiselt on aasta läbi soe ja suvel eriti palav. Talvel võib esineda väikseid vihmahoogusid. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Aasta keskmised
ehk viljakad alad muutuvad. 3. Mis on Sahara kõrb? Kus see asub? Sahara on maakera suurim kuum kõrb. Hõlmab enamiku Põhja-Aafrikast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. 4. Kui suur on Sahara? Nimeta Sahara territooriumile jäävad riigid ( lisa kaartskeem)? 9269600 km² ,Alzeeria, Tsaad, Egiptus, Eritrea, Liibüa, Mali, Mauritania, Maroko, Niger, Sudaan,Tuneesia ja Lääne Sahara. 5. Millised veekogud on Sahara peamisteks veeallikateks? Oaasid. 6. Iseloomusta Sahara kliimat: (Kliimavööde, sademed ja nende jaotus. l? Millised on temperatuurid (sh. kõrgeim ja madalaim) Muud huvitavat kliima kohta? Troopiline kliimavööde. Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal
antiloobid, palju närilisi ja roomajaid ning servaaladel hüääne ja saakaleid). Sahara (väljaarvatud Niiluse org ja delta) on maakera hõredaima asustusega alasid (1 in./km2).Rahvastiku moodustavad peamiselt araablased ja berberid, enamik neist elab oaasides. Tegevusalad on oaasipõllundus, rändkarjandus ja mäetööstus. Jääajal oli Sahara kliima palju niiskem, kuiv kliima on püsinud umbes 10 000 aastat. Inimtegevuse, eeskätt karjatamise tõttu on taimkate hõrenenud, kõrb laieneb oaasidele ja lõuna suunas.
Valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid. Mussoonid ekvaatorilt toovad kaasa suurel hulgal sademeid. · Talv siis on savannis palav ja kuiv. Loomad rändavad ringi niisket piirkonda otsides. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid, nende tagajärel võivad tekkida üleujutused. Õhk mutub värskeks ja savann hakkab haljendama. MULLASTIK Savannides valitsevad nagu vihmametsaski ferralliitmullad. Niiskel aastaajal katab neid sageli vesi, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad läbi. Ferralliitmullad on punast värvi. Savannides on mulal rohukamar ja huumusekiht. Rohukamar trmbitakse sõraliste poolt katki. Seetõttu praegu lausaline kõrbete pealetung. Hävinev taimkate ei saada liivade liikumist takistada. LOOMASTIK Savannide ligirikkas loomastikus on arvukalt rohusööjaid imetajaid. Paljud neist liiguvad ringi karjadena ning on omakorda toiduks arvukatele kiskjatele. Savannide lahutamatuks osaks on arvukate termiitide mitme meetri kõrgused kuhilad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
