05.2012 Nüüdseks 24.10.2012 Eesti Maanteemuuseum asub kunagise Tartu-Võru postitee ääres, endises Varbuse hobupostijaamas, looduskauni Tilleoru nõlval. Muuseum on Tartust 48 km, Võrust 22 km ja Põlvast 12 km kaugusel. Masinad mida seal näha sai olid Eestis ehitatud ja/või laialdaselt kasutatud masinad. Sinna kuuluvad teedeehitus- ja hooldusmasinad ning seadmed: erinevad liikur- ja haagishöövlid, teerullid, sahad, veoautod, pinnasekobestajad, mustkattemikserid, liivapuisturid jt. Veel oli näha seal Eestis ehitatud ning teedeehitajate ja -hooldajate poolt eri ajastutel kasutatud hobu- ja mootorsõidukeid, mis on ehitatud sõitmiseks teedel, sh tali-, soo-, jää- ja maanteedel. Muuseumikogudesse kuulub erinevaid veo- ja sõiduvankreid, saane, kelke ja regesid. Muuseumi varakambrites on autode, mootorrataste,
kuju varemete kõrvale. Projekti hingeks oli Reet Niido . Pidulik taasavamine toimus 4. novembril1990. Alates 1991. aastast on skulptuur muinsuskaitse all (kunstimälestis nr. 755). Kalevipoja kohta Koerust, Kolga-Jaanist, Kuremäelt Kord oli Kalevipoeg Virumoal Kadrina kihelkonnas rahvaga riidu läind maksude pärast. Rahvas vihastand viimaks Kalevipoja ära koguni. Kalevipoeg last Hiiu seppa omale suured 3 sahad teha ja künd siis oma suure hobusega Kadrina kihelkonnas hulk põllumoad sooks ja konnadelle eluasemeks ümmer. (Koeru, 1892) Kalevipoeg künnud suure tüki sööti üles, külvanud rukkid peale. Rukki kasvanud väga ilus. Tulnud reheaeg, pannud rehe üles; peksnud, peksnud, aga teri ei ole. Kus on nemad saanud? Kalevipoeg vihastanud sellest ja läinud võerale maale. (Kolga-Jaani, 1904) Kalevipoeg juhtunud tühja kõhuga heina ajal vaese lesknaise juurde ja palunud süüa.
2. Lüürika ja lüro-eepika Erinevus lüürika ja eepika vahel seisneb oluliselt nende sisus, osalt küll vormiski. Lüro-eepilistes lauludes on vähem paralleelvärsse. Ei leidu loomingut, milles ei väljenduks looja suhtumine kujutatavasse. Inimese tundmused on esile kutsutud välistest olukordadest. Sellepärast esineb luules kaks külge elu peegeldus ja suhtumine ellu. Nagu luuletaja, nõnda ka rahvalaulik väljendub üldistavais kujudes, kujundite vahendusel (saksad-sahad, prouad-adrapulgad, kupjad-adrakured). Ja nii polegi meil eepilist, sündmusi kauge objektiivsusega edasiandvat laulu, on vaid lüro-eepilised laulud, milles elamuste ja mõtete osa pole vähem tähtis kui sündmustik. Võiks ütelda: siin valitseb lüüriliste ja eepiliste tasakaal. Sündmusi ja tegelasi peegeldatakse olulistes ja üldistes joontes. Nt. rahva kangelased on varustatud parimate omadustega.
Kaevesahkadega on varustatud kaevavkombainid ja juurikakoristid. Kaevesahku liigitatakse peamiselt kahe tunnuse alusel (joonis 10.30): 1) suhtelise liikumise järgi: passiiv- ja aktiivsahad (aktiivsahad pöörlevad või võnguvad); 2) üldkuju järgi: tasand-, ketas-, hark- ning ühendsahad (eelmiste ühendid). Tasandsahk koosneb kahest tööpinnast, mis on kujutatavad vastastikku asetsevate liitkiiludena, moodustades kitseneva sängi piki taimerida. Masina edasiliikumisel kaevuvad sahad mulda, suruvad juurikad mullast välja ja tõstavad need koos mullaviiluga üles. Tasandsahkadest kaeveorgani peamine puudus on suur veotakistus. Harksahkadest kasutatakse nüüdisaegsetel masinatel enamasti aktiivsahku. Aktiivne harksahk koosneb kahest teineteisele vastupidises suunas pöörlevast koonusest. Võrreldes tasandsahkadega vähendavad harksahad kaeveseadme veotaksitust, kuid väheneb ka mõju juurikale mulla kaudu ning suureneb otsemõju. Selle tulemusena suureneb mõnevõrra
künniviilude vahele - viilud ei tohi olla serviti, vaid peavad olema korralikult pööratud nii, et järgneva kultiveerimisega saadakse kerge vaevaga hea külvialus. Kultiveerimisega ei tohi pinnale tuua kõrretüüd ega rohelisi mättaid! - Künniviil ei tohi laguneda suurteks pankadeks ja kamakateks, millede vahele saaks seeme sattuda, vaid peab sisaldama piisavalt mulda, millest oleks võimalik harida hea külvialus. Adra kõik sahad peavad töötama võrdse sügavuse ja laiusega Erinevad haardelaiused künnil Kitsam (külvieelne) Laiem (sügiskünd) - parem sõmeralisus - hea läbikülmumine - ühtlane külviaseme moodustumine - panklikum ülakiht - parem jõudlus Hõlma liigid: - kultuurhõlm 25
Adra haakimisel traktori rippsüsteemiga jälgi, et veoaisade vahelised pingutused ei oleks väga pingutatud. Ader peaks saama (rippasendis) külgsuunas liikuda 5...10 cm. Teiseks tuleks kontrollida atra tööoludes. Künniasendis (s.o kui ader on sukeldunud mulda) peab adraraam nii künni risti kui ka pikisuunas olema paralleelne pikkuse muutmisega. Järgmiseks adra seade kontrollimiseks tuleks sõita agregaadiga madala kiirusega 1...2 km/h küntaval põllul. Kui kõik adra sahad jätavad ühesuguse kuju ja välispinnaga kiilud ning traktor liigub künnivaos vabalt (juhtimisel ei ole vaja rooliratast traktori esirataste suunamiseks tugevasti hoida), siis on agregaat töökorras. Tavaadraga kündmisel tuleks igal põllul määrata kindlaks künniviis (eeviisiline, ringkünd) ja mõõta välja vajalikud algusvagude kohad ning piirdevaod (adra ülestõstmiseks ja langetamiseks mulda). Pöördatradega kündmisel on vajalik vaid piirdevagude olemasolu
annaabi.ee 
