docstxt/125910246486650.txt
keerupaar-kaabel koaksiaal-kaabel valgusoptiline kaabel b) mittejuhitavaks: elektro-magnetiline kiirgus (raadio diapasoonis). 2. Analoogsidekanali parameetrid. Häired, moonutused. Põhilisteks analoogsidekanali parameetriteks on: ribalaius sagedusala informatsiooni edastamiseks. sumbetegur saatva ja vastuvõtva signaali suhe detsebellides. Samuti analoogsidekanalis võivad esineda järgmised häired ja moonutused: amplituud- ja sagedusmoonutused sumbeteguri sõltuvus vastavalt signaali nivoost või sagedusest. mürad seal hulgas: valge müra(ühtlane võimsus kõigil sagedustel), 1/f müra(sagedus kasvab, võimsus väheneb), soojusmüra(elektroonide kaotiline liikumine), haavelmüra(voolutugevuse väiksed juhuslikutd kõikumised). feedingud sumbumise eriliik(ebanormaalne murdumine horisondi taga; levib otse ja peegeldusega atmosfääri kihtidelt, sademed [>10GHz]).
Sellele niinimetatud sobitustingimusele tuleb elektroonikas pöörata sagedast tähelepanu, sest tegemist on nõrkade signaalidega ja on vaja, et need nõrgad signaalid kanduksid võimalikult kadudeta astmelt astmele. 1.2. Võimendamisel tekkivad moonutused Võimendusprotsessis tekivad paratamatult signaali moonutused, kuid need ei tohi ületada lubatud piiri. Tekkivaid moonutusi on kahte liiki: lineaar- ehk sagedusmoonutused ja mittelineaar- moonutused. Lineaarmoonutused tekivad lülituses leiduvate reaktiivelementide toimel, mille takistus sõltub sagedusest. Nendeks on kondensaatorid ja induktiivsused. Osa neist elementidest on lülitusse viidud kindlal eesmärgiga, osa aga tekivad parasiidselt (Nt: trafode puisteinduktiivsused või ahelate -vahelised parasiitmahtuvused). Selliste elementide toime tulemusena võimendatakse erineva sagedusega signaale erineval määral
Sellele niinimetatud sobitustingimusele tuleb elektroonikas pöörata sagedast tähelepanu, sest tegemist on nõrkade signaalidega ja on vaja, et need nõrgad signaalid kanduksid võimalikult kadudeta astmelt astmele. 7.2. Võimendamisel tekkivad moonutused 84 Võimendusprotsessis tekivad paratamatult signaali moonutused, kuid need ei tohi ületada lubatud piiri. Tekkivaid moonutusi on kahte liiki: lineaar- ehk sagedusmoonutused ja mittelineaar- moonutused. Lineaarmoonutused tekivad lülituses leiduvate reaktiivelementide toimel, mille takistus sõltub sagedusest. Nendeks on kondensaatorid ja induktiivsused. Osa neist elementidest on lülitusse viidud kindla eesmärgiga, osa aga tekivad parasiidselt (Nt: trafode puisteinduktiivsused või ahelate -vahelised parasiitmahtuvused). Selliste elementide toime tulemusena võimendatakse erineva sagedusega signaale erineval määral
sobitustingimusele tuleb elektroonikas pöörata sagedast tähelepanu, sest tegemist on nõrkade signaalidega ja on vaja, et need nõrgad signaalid kanduksid võimalikult kadudeta astmelt astmele. 7.2. Võimendamisel tekkivad moonutused 62 Võimendusprotsessis tekivad paratamatult signaali moonutused, kuid need ei tohi ületada lubatud piiri. Tekkivaid moonutusi on kahte liiki: lineaar- ehk sagedusmoonutused ja mittelineaar- moonutused. Lineaarmoonutused tekivad lülituses leiduvate reaktiivelementide toimel, mille takistus sõltub sagedusest. Nendeks on kondensaatorid ja induktiivsused. Osa neist elementidest on lülitusse viidud kindla eesmärgiga, osa aga tekivad parasiidselt (Nt: trafode puisteinduktiivsused või ahelate -vahelised parasiitmahtuvused). Selliste elementide toime tulemusena võimendatakse erineva sagedusega signaale erineval määral
koormab ta signaali allikat. Väljundtakistuse väärtus sõltub lõppastmes kasutatavatest võimenduselementidest. Selleks et tarbijale antav signaali võimsus oleks maksimaalne, peab väljundtakistus võrduma tarbija takistusega. 1.3. Võimendamisel tekkivad moonutused Võimendamisprotsessil võivad tekkida kahesugused moonutused: lineaarmoonutused, ehk sagedusmoonutused, mille põhjustajaks on lülituses leiduvad sagedusest sõltuvad elemendid so. kondensaatorid ja intuktiivsused. Nende toimel hakkab väljundsignaal sõltuma signaali sagedusest, kusjuures võib muutuda nii signaali amplituud, kui ka faas. Amplituudi moonutused avalduvad võimendusteguri sõltuvusest signaali sagedusest.
Selliselt U SS teostatakse mõõtmised iga sagedusala kõrgemas osas, sest madalamas osas on tulemus parem! 3. Ülekandekvaliteet Moonutatud ülekanne on kaotanud oma loomulikkuse. Halvemal juhul võib olla arusaamatu, kui osa infot on oluliselt moonutatud või isegi kadunud. Ülekandekvaliteeti hinnatakse 3 tähtsama moonutuse liigi järgi: 1) sagedusmoonutused 2) ebalineaarmoonutused 3) faasimoonutused Sagedus- ja faasimoonutust kokku nim. lineaarmoonutusteks. Lisaks nimetatule tekivad ülekandeelementide tunnusjoonte ebalineaarsustest tingituna veel järgmised modulatsioonimoonutused: 1) ristmodulatsioon 2) modulatsioon võrgumüraga 3) sekundaarmodulatsioon jt. AM-signaalide vastuvõtul: 1) lineaarmoonutus 20
Joonis 3 Idealaalne võimendi oleks see mis võimendaks ühtlaselt kõiki sagedusi Joonis 4 Võimendamise käigusei võimentata kõiki sagedusi võrdsel määral sel juhul tekivad signaalis moonutused, moonutusi on kahte liiki: · lineaar ehk moonutus sagedused tekivad võimendi lülituses olevate sagedusest sõltuvate elementide toimel nagu kondensaatorid ja induktiivpoolid (kuna nende takistus sagedus sõltub sagedusest) sagedusmoonutused avalduvad erinevate sagetuste erinevates võimendustes, näiteks muusika võimendamisel läheb kaduma osa muusika spektrist bassid ja kõrgemad sagedused. Joonis 5. Moonutused avalduvad ka signaali nihkest, kuid kui inimkõrv faasinihet ei taju siis helivõimendite puhul ei ole need olulised. Küll on aga faasinihe oluline automaatikasüsteemi võimendites, kuna seal sõltub süsteemi stabiilsus faasinihkest Joonis 6
annaabi.ee 
