1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtsa loomine. 10.Oktoobril 1919. aasta maaseadusega sundvõõrandati 1065 mõisa ehk 96,6% suurmaaomandist(eestlastele kuulus neist 97% mõisat)koos üle 1,9 miljoni hektari maaga, mis moodustas ligi 58% kogu Eesti põllumajandusmaast.Võõrandati ka mõisate tööstusettevõtteid:225 viinavabrikut,344 veskit, 74 saeveskit, 64 kivi-ja savitööstust, 18 meiereid ja 7 õlletehast.. Alles 1926. aastal said eksproprieeritud(enamjaolt aadlikest suuromanikud) väikese hüvitise. 4. Ülemaailmne majanduskriis Ülemaailme majanduskriis ehk suur depressioon mis toimus 1929-1933. Majandussurutis sai alguse 1929. aastal, pärast 29.oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides.1929. aastast kuni 1933 aastani suurenes tööpuudus Ameerika Ühendriikides 3 protsendilt 25-ni
endale pähe istuda. Geissler tahtis Iisakult maatükki ära osta. Ta rääkis Iisakule ka sellest, et Ingerit proovitakse vanglast välja saada. Ingeril tehti ka operatsioon, millega ta jänesemokast lahti sai. Iisak sai telegrammi, et Inger on vanglast vabaks saanud. Iisak läks Ingerile järgi. Ta ajas ka selle sündmuse puhul oma habeme ära. Esialgu ei tundnud ta oma naist äragi, sest ta nägi palju kenam välja. Inger hakkas õmblemisega tegelema ja Iisak saeveskit poegade abiga ehitama. Ingeri tehtud riided meeldisid ka teistele ning ta hakkas tellimustöid saama. Telegraafiliiniga tegelevad töölised tahtsid Iisaku tallu ööbima jääda. Nad korraldasid ka peo, peale mida Inger ära kadus. Kui Iisak teda otsima läks, avastas ta ka veel seda, et lisaks ta naisele on kadunud ka emalammas. Ingeri leidis ta metsast, kus ta ühe töölisega oli. Iisaku poega Eleseusi kutsuti tööle kirjutajana. Eleseus läks linna tööle
11. Ta teeb end naise jaoks ilusaks, isegi 5aastase habeme lõikab ära. Inger nägi nüüd veelgi ilusam välja. Lõpuks nad teretasid üksteist. Koju sõites mainis Inger korduvalt, et Iisak on samasugune nagu varem. Inger sai teada, kui hästi nende perel lood on: raha on piisavalat, võlge pole...... Jõudsid koju. 12. Nüüd on kõik hästi. Armastus teeb targa rumalaks. Iisak ei taha telegraafiliini postide jaoks oma metsast palke müüa. Ta plaanib hakata saeveskit ehitama. Inger oli enda õmmeldud mantle üle väga uhke, nii uhke, et ta oli unustanud, kust ta tuli (6a vangistusest). Inger sai tellimusi järjest juurde. Lõpuks ta tahtis teenijatüdrukut, et saaks ise rohkem õmmelda. Iisakule see mõte ei meeldinud. Inger oli muutunud. Tervis oli kehvem, meelelaad oli muutunud ta oli palju järelemõtlematum, pealiskaudsem ja kergemeelsem. Isegi oma lapse kalmu
suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul. Uusi linnakodaikke võttis vastu linnavalitsus. 15. Manufaktuuritööstuse tekkimine Üldiselt jäi manufaktuuritööstuse areng Eesti linnades nõrgaks. Tsunftimeistritel oli lubatud oma töötubade kõrval asutada ainult selliseid abiettevõtteid, mis seostusid otseselt nende kutsetegevusega. Mõisates asutatud ettevõtted rahuldasid kohaliku majapidamise või lähema ümbruse vajadusi. Nende hulka kuulusid mõnikümmend saeveskit, poolsada telliselöövi, lubjaahjud, mõisakangrutoad. Asutati ka kaks paberiveskit. Mitmesuguseid manufaktuure rajati 18. sajandi teisel poolel Põltsamaa piirkonda. Uus-Põltsamaa mõisa tärklisevabrikus hakati valmistama kartulitärklist. Law rajas tärklisevabriku, vasetöökoja, portselanitehase. Erilised lootused pani ta aga klaasitööstusele, mille arenguks olid Põltsamaa piirkonnas soodsad eeldused: metsarikkus ja vajaliku toormaterjali kättesaadavus. ehitati uus peeglivabrik
Kaebamise õigus mõisniku peale muutus seega mõttetuks. Manufaktuuritööstuse tekkimine. Üldiselt jäi manufaktuuritööstuse areng Eesti linnades nõrgaks. Tsunftimeistritel oli lubatud oma töötubade kõrval asutada ainult selliseid abi- ettevõtteid, mis seostusid otseselt nende kutsetegevusega. Mõisates asutatud ettevõtted rahuldasid kohaliku majapidamise või lähema ümbruse vajadusi. Nende hulka kuulusid mõni- kümmend saeveskit, poolsada telliselöövi, lubjaahjud, mõisakangrutoad. Asutati ka kaks paberiveskit. Üks neist alustas tegevust Läänemaal Haimre mõisas Sulul, teine Räpinas. Maal tekkisid ka mõned tärklisetööstused. Mitmesuguseid manufaktuure rajati 18. sajandi teisel poolel Põltsamaa piirkonda. Uus-Põltsamaa mõisa tärklisevabrikus hakati valmistama kartulitärklist. Selle omanik rajas veel tärklisevabriku, vasetöökoja, portselanitehase ja klaasitööstuse
a tipptaset ei ole veel saavutatud. 2010. aastal oli Eesti puidutööstuses loodud lisandväärtus jooksevhindades 275 miljonit eurot, mis oli 2,8% majanduses loodud lisandväärtusest (arvutatud tootmismeetodil) ja 13,4% töötleva tööstuse samast näitajast. Eesti suuremad metsatööstusfirmad Imavere Saeveski Imavere Saeveski on Baltimaade suurim puidutöötlemiskompleks; selle asutas AS Sylvester 1995. aastal. Hiljem rajas AS Sylvester veel kolm saeveskit. Esimeseks saagimisliiniks oli Hew Saw peenpalgiliin. 2003. aastal müüdi 66% AS Sylvesteri aktsiatest Stora Enso Grupile, kes 2005. a omandas ka ülejäänud AS Sylvesteri aktsiad. Praegu on Imavere Saeveski Stora Enso Baltimaade ja Venemaa Tootmisgrupi suurim ettevõte. Põhitoodangust on 80% saematerjal ja 20% jätkutöötlemise tooted. Imavere Saeveski tootmisüksused on: a) Saeveski: Tootmisvõimsus kuni 400 000 m3 saematerjali aastas, koosneb Hew Saw peenpalgiliinist
annaabi.ee 
