EBAPÄRLIKARP Ebapärlikarbil on ebatavaline omadus, mida paljudel teistel karpidel pole. See on võime moodustada pärleid. Muidugi ei tee ta seda enda ehtimise eesmärgil. Pärl tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Seesama pärlmutrikiht asub ka karbipoolmete siseküljel. Tasapisi sadestub pärlmutrit juurde ning pärli mõõtmed kasvavad. Kuid see sadestumine on üliaeglane. Niisama aeglane kui pärlite kasv on ka karpide endi kasv. Esimese eluaasta lõpuks on ta ainult poole sentimeetri pikkune ja viieaastaselt kahe sentimeetri pikkune. Kümnendaks eluaastaks on karbielanik kasvanud kuue sentimeetri pikkuseks. Seejärel kasv aeglustub veelgi
EBAPÄRLIKARP Ehitus Karpidel on võime moodustada pärleid. Pärl tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Täiskasvanud ebapärlikarbi kojapoolmed on paksud ja neerjakujulised. Nad võivad kasvada kuni 15 cm pikkuseks. Nad kuuluvad limuste hulka. Tumerohelisel või pruunikal taustal võib eristada aastarõngaid nagu puulgi. Mõnikord on neid 70 või 80. Liitrite kaupa endast külma vett läbi pumbates puhastavad nad hästi vett. Viie sentimeetri pikkune loomake jõuab tunnis kolm-neli liitrit endast läbi pumbata. Sobivas paigas konutavad sajad loomad tihedalt kõrvuti
V1 reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml); V2 valmistatud ensüümlahuse üldmaht (ml); V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml); 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus; g proteaasi preparaadi kaalutis (g); 181 türosiini molekulmass. 5 min: 10 min: 15 min: Järeldus: Katse tulemustel võib järeldada, et valgus toimus aminohapete vahel peptiidsidemete hüdrolüüs. Õnnestus valgule proteaasiga toimida, TKÄ-ga neid sadestama ning hüdrolüüsiproduktide sisalduse määrata spektrofotomeetrilisel meetodil. Koostatud graafik CTyr = f(t) peab vastama lineaarsele sõltuvusele, st kõik neli punkti katse korrektse läbiviimise puhul peavad langema sirgele. Minu juhul need väärtused ei lange täpselt sirgele. See võib olla tingitud suurema ensüümi massi kaalumisega töö algusel, mille tõttu kõik katse tulemused muutusid.
Aseta katse-klaasi kõrs ja puhu enda väljahingatav õhk katseklaasi. Jälgi katseklaasis toimuvat. Jätka puhumist ning tee kokkuvõte: a) Ca(OH)2 + CO2 b) .......... Kui oled puhumise lõpetanud, siis lisa lahusele hapet. Selgita toimuvat! (kirjuta ka võrrand) Eestikeelne video: http://www.chemicum.com/?video=16&lan=EE Jäävast karedusest vabanemine Jäävast karedusest vabanemiseks kasutatakse vee pehmendajaid, mis peavad sadestama Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Kuidas saaks sadestada karedust põhjustavad ioonid? K+ Na Li+ Ca Mg2 Ba2 Mn2 Ni2 Zn2 Cu2 Pb2 Fe2 Fe3 Al3 Cr3 + 2+ + + + + + + + + + + + OH- L Br- L L VL E L E E E E E E E E E K+ Cl- L L L L L L L L L L VL L L L L
oppetool/YKL3311_Biokeemia/Praktikum/BK_praktikum.pdf 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Teoreetilised alused: Taandavates suhkrutes sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete metallide sooli. Hõbeda ammoniakaalsest lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Töö käik: · Hoolikalt pestud katseklaasi valame 1ml 1% HNO3 · +0,5ml konts NH4OH + 1ml glükoosi lahus · Segu soojendatakse · Hõbe peab sadestama seintele peeglina. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Reaktsiooni tulemusena tekkis seintel hõbekiht. Hõbe sadestus ammoniakaalse lahusese aldehüüdrühmiga reageerimise tulemuseks. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Teoreetilised alused: Fehlingi reaktiiv taandavate suhkrute määramiseks kasutatav reaktiiv. (Fehlingi-I + Fehlingi-II) Reaktsiooni tulemuseks tekkib punane sade CU2O NB
Karbi kupu osas võib väline kiht olla kulunud, tuues nähtavale koja valkja portselankihi. Veekogu põhja kinnitumiseks ja sealt edasi liikumiseks kasutab ebapärlikarp lihaselist jalga. Nii nagu teistel ebapärlikarpidel on ka Eestis elaval harilikul ebapärlikarbil võime moodustada pärleid. Pärl võib tekkida juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Pärlite kasv on aga väga aeglane: 8mm läbimõõduga pärli kasvuks läheb aega 30-40 aastat. Harilik ebapärlikarp on biofiltraator, kes toitub vett filtreerides zoo- ja fütoplanktonist. Ühes tunnis jõuab harilik ebapärlikarp endast läbi pumbaa u. 3-4 liitrit vett. Oma toitumise iseärasuse tõttu etendab ebapärlikarp ka olulist rolli veekogu puhastamises ja üldiselt selle ökosüsteemis.
annaabi.ee 
