LIIBÜA LOODUSVARAD Suurem osa Liibüa territooriumist on 200600 m kõrgune lavamaa, mida liigestavad suured madalikud. Kõrbed, poolkõrbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98% riigi pindalast. Taimkatet leidub vaid Vahemere rannikul loode- ja kirdeosas.Kuu keskmine õhutemperatuur on juulis 26 29 kraadi, jaanuaris 1113 kraadi.Liibüa kõrbetes on kohti, kus aastaid ei saja. Sademeterohkeim piirkond on riigi kirdeosa.Püsiva vooluga jõgesid ei ole. Põhjavee varu on suur. Peamised energiavarad on nafta, maagaas, metallimaagid (raud, teras, alumiinium) ja kivisüsi. Liibüa ekspordib toornaftat, rafineeritud naftatooteid ja maagaasi. Majanduse poole pealt annab naftasektor Liibüale 95% ekspordituludest, 80% valitsuse tuludest ning 25% SKT-st. SKT elaniku kohta on üks Aafrika kõrgemaid (2010. aasta hinnangul 13 800 USA dollarit)
Türki Väga madal maa on Lääne-Türgis Rohkem kui 80% Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega Türgi kõrgeim tipp on Ararati mägi 5166 m Kliima: Paljudes regioonides erinev kliima Egeuse ja Vahemere rannikualadel suved kuumad ja kuivad, talved jahedad ning vihmased. Iga-aastased sademed nendel aladel 580-1300 mm Ida-osas sajab üldiselt vähem Kõige rohkem sajab Musta mere rannikualadel Sademeterohkeim kuu mai, kõige kuivem - august Loodusvarad: Maavarade poolest mitmekesine maa, kuigi väheseid loodusvarasid leidub väga suures hulgas Palju kivisöe varusid ning mahukas puusöe toodang Sõltub suuresti imporditud naftast Tähtsaimad metallimaagid raud, kromiit Samuti palju mangaani, tsinki, pliid, vaske ning boksiiti Arengutase Keskmine eluiga 72 aastat: Meestel 70 Naistel 74
31,00% Pinnamood Hispaania keskoas hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa. Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikuude vahel on tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik). Kliima Lähistroopiline kliimavöönd Keskmine õhutemp. on põhja- ja keskosas: jaanuaris + 8°...+ 10° C ja augustis + 18°...+ 24° C. Lõunaosas: jaanuaris + 10°...+12° C ja augutis + 24°...+26° C Sademed Hispaaniapõhja- ja loodeosa-Euroopa sademeterohkeim piirkond. Keskmine sademete hulk: 350- 500 mm aastas Vegetatsioon 6 kuud või rohkemgi Saab 3 saaki aastas Mullad Domineerivaks pruunmullad Mullad suhteliselt viljakad, va. piirkonnad sisemaal, kus suviti on väga palav ja sajab vähe. Maaparandustööd Põllumaade niisutamiseks kasutatakse jõgede vett. Võimalikkus põllumajanduseks Igalpoolhispaanias ei ole võimalik tegeleda põllumajanduse, näiteks kiltmaadel ja mäestikel. Keskkonnaprobleemid
kujunenud järsk mägi Puna Pau ja veel paljud vulkaanilised koopad ning väljasurnud laavakanalid. Lihavõttesaare kliima o Asub troopilise vihmametsa kliimavöötmes o Mereline kliima o Talvekuud on juuni,juuli ja august ning suvekuud on detsember,jaanuar ja veebruar o Kõrgeima temperatuuriga kuu on veebruar: 24°C kuni 28°C päevasel ajal. o Madalaima temperatuuriga kuu on august: 14°C kuni 17°C päevasel ajal. o Sajab aasta läbi üsna palju.(umbes 1118 mm aastas).Sademeterohkeim kuu on mai(umbes 153mm) ja sademetevaeseim on oktoober(68mm) o Merevee temperatuur kõigub umbes 18°C ja 25°C vahel. o Orkaane ei esine aga talvekuudel tabavad saart tugevad vihmahood ja tormid. Floora 1.Paschalococos 2. Sophora 3. Thespesia 4.Totora disperta (Rapa Nui toromiro, mida populnea, teise (Schoenoplectus palm või kohalikud nimega ka Portia californicus ssp.
Suvel (detsembrist veebruarini) tõuseb siseosas temperatuur üle 30° C, jahedam on ainult Tasmaanias (15-20° C). Talvel on kõikjal plusstemperatuur (põhjaosas 20-25° C), Tasmaanias 10° C, Austraalia Alpides aga 5° C. Sademete hulk ja nende ajaline jaotus erinevad suuresti. Austraalia põhjaosas sajab kõige rohkem suvel, kui puhuvad ekvatoriaalmussoonid. Aastane sademete hulk on 500-2000 mm, see väheneb pidevalt lõuna suunas. Sademeterohkeim ala on Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad (1000-2000 mm, Queenslandis Cairinsi ümbruses üle 2200 mm aastas); seal puhuvad kagupassaadid ja sajab ühtlaselt kogu aasta. Siseoas kõrbeis on sademeid alla 250 mm aastas, mõnel aastal ei saja üldse. Loodeneeme ja Sydneyt ühendavast joonest lõuna pool on vihmaperiood talvel, kui puhuvad läänetuuled; suvi on kuiv (Perthis sajab suvel ainult 32 mm ehk 4% aastasest sademete hulgast).
Austraalia on lõunapoolkera kõige kuumema kliimaga manner. Suvel (detsembrist- veebruarini) tõuseb siseosas temperatuur üle 30°, jahedam on ainult Tasmaanias, kus on sooja 15- 20°. Talvel on kõikjal pluss 20-25°, Tasmaanias 10°. Sademete hulk ja nende ajaline jaotus erinevad suuresti. Austraalia põhjaosas sajab kõige rohkem suvel, kui puhuvad ekvatoriaalmussoonid. Aastane sademete hulk on 500- 2000 mm, see väheneb pidevalt lõuna suunas. Austraalia sademeterohkeim ala on Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad. Seal puhuvad kagupassaadid ja sajab ühtlaselt kogu aasta. Siseosa kõrbetes on sademeid alla 250 mm aastas, mõnel aastal ei saja üldse. Loodeneeme ja Sydney´t ühendavast joonest lõunapool on vihmaperiood talvel, kui puhuvad lääne tuuled. Suvi on kuiv. Kagurannikul Sydney`st lõuna pool, sajab ühtlaselt kogu aasta, veidi rohkem ainult talvekuudel, kui tugevneb tsüklonite tegevus. Loomad
eraldavad mandri siseosa mere mõjust, seetõttu on seal valdav mandriline kliima. Suvel tõuseb siseosas temperatuur üle 30° C, jahedam on ainult Tasmaanias (15-20° C). Talvel on kõikjal plusstemperatuur (põhjaosas 20-25° C, Tasmaanias 10° C, Austraalia Alpides aga 5° C). Sademete hulk ja nende ajaline jaotus erinevad suuresti. Austraalia põhjaosas sajab kõige rohkem suvel, kui puhuvad ekvatoriaalmussoonid. Aastane sademete hulk on 500-2000 mm, see väheneb pidevalt lõuna suunas. Sademeterohkeim ala on Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad (1000-2000 mm); seal puhuvad kagupassaadid ja sajab ühtlaselt kogu aasta. Siseoas kõrbeis on sademeid alla 250 mm aastas, mõnel aastal ei saja üldse. Loodeneeme ja Sydneyt ühendavast joonest lõuna pool on vihmaperiood talvel, kui puhuvad läänetuuled; suvi on kuiv. Kagurannikul, Sydneyst lõuna pool, sajab ühtlaselt kogu aasta (1200 mm), veidi rohkm ainult talvekuudel, kui tugevneb tsüklonite tegevus
annaabi.ee 
