Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vähesel määral saviliivad. Veereziimilt on parasniisked või põuakartlikud. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leetunud muldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Tänu kergele lõimisele soojenevad leetunud mullad teistest kiiremini, saades põllul üpriski varakult harimisküpseks. Et nende veevaru on väike võivad leetunud mullad kannataada veepuuduse all ka normaalsete sademetehulgaga suvel. Sobivamad kultuurid on lupiin ja tatar. Nõrgalt leetunud mulla metsakasvukohatüüp on jänesekapsa. Looduslik rohumaatüüp on niiske palurohumaa. Rähkmuld K Rähkmullad on karbonaatsel moreenil, rannaklibul või koreselisel settel kujunenud koreserikkad mullad. Neid muldasid iseloomustab tugev karbonaatsus. Keemine toimub kõrgemal kui 30cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Rähkmullad võivad kevadeti ja sügiseti kannatada liigniiskuse
Seetõttu on lõunas väga soe pidevalt. Mõõdukas maa: Keskmine temepratuur on 16 kuni 20 kraadi. Külm maa: Keskmine temperatuur on 8-12 kraadi. Mexicos, Mehhiko pealinnas on keskmiselt 15 kraadi. Mehhiko sademete hulk sõltub, millises kliimavõõtmes see piirkond asub. See võib olla aastas keskmiselt 300- 600mm. See võib olla 600-1000mm aastas. Sademete hulk võib olla ka kuni 2000-3000mm. Kõige kõrgem temperatuur võib olla põhjaosas kuni 45 kraadi. Selline kuumus, koos vähese sademetehulgaga, põhjustav kõrbe- ja poolkõrbealasid. Keskmiselt on Mehhikos Mehhiko troopika aladel on väga niiske. Riigi lõunaosast, kus on soe ja niiske kliima, saadakse kaks saaki aastas. Riigi põhjaosas valitseb kuiv kliima ja seal on saak üks kord aastas. Kaart kliima sooja ja külma suhtes. Kaardil sinisega märgitud alad on külmad, punasega märgitud alad on soojad. Roheline on tavaline, ehk siis kohad, kus toimub põlluharimine. Pinnamood
vad horisondid orgaanilise aine turvastuvad ja mineraal- oksüdeerumisel sed horisondid redutseeruvad mulla gleistuvad. Peamiseks sügavamatesse põhjuseks: sademete kihtidesse hallikassinise hulk on suurem kui ja tihenenud auramine mineraalhorisondina Mullas toimuvad protsessid · Sooldumine lahustuvate soolade kogunemine mulda. Toimub suurema aurumise ja sademetehulgaga aladel. Põldude niisutamine kuiva kliimaga piirkondades toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Liigsoolane muld muutub viljatuks. Mullatekketingimused ja -protsessid · Tundra enamiku aastast · Okasmets jahe niiske valitseb madal temperatuur, kliima, sademed ületavad põhjustab maapinna auramise, läbi-uhteline läbikülmumise ja igikeltsa veereziim
löss (tõlkes kollane jõgi) 2. Kiirendatud eriosioon inimtegevuste tagajärjel - Põhjustajad: - Põldude rajamine künka või mäe nõlvale - Suurte põldude rajamine 1. Kaitse - Põllukaitseribade (puude - p appel) istutamine põldude vahele ja ümber - Terraspõldude rajamine 2. Deflatsioon - Esineb enamasti väikese sademetehulgaga tasastel aladel, kus tugevad tuuled kannavad hõreda taimkattega aladelt ära viljakaid kihte - Esineb kuivades rohtlates, nt Põhja-Ameerika preeriates - Kaitse: põllukaitseribad 3. Kõrbestumine - Kõrbete laienemine väära inimtegevuse tagajärjel - Põhjused: - Ülekarjatamine - Muldade pideval kasutamisel langeb mulla viljakus - Esineb kuivades rohtlates, poolkõrbedes
sativa (euroopa kastan) - põhjustab enamasti juuremädanikku ja haavandeid tüvel. · Põhjustab ulatuslikke kahjustusi tamme (Quercus sp.) liikidel. · äkksurm mõjutab suurt hulka aias kasvatatavaid liike ja aiasaaduseid · Võib nakatada vilja- või pähklipuid ja teisi dekoratiivtaimi: samblaid, sõnajalgu, okaspuid, heintaimi, liiliaid... Levik · Avastati USA's, tänaseks on levinud üle maailma. · Enimlevinud Vahemere kliimaga aladel aastase sademetehulgaga üle 600 mm (Kagu-Aasia saared ja Austraalia). · Euroopas on laiemalt levinud peamiselt Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis · suudab elada ka jahedamas kliimas. Haiguse levimine · P. cinnamomi levib, kui zoospoorid ja/või klamüdospoorid mullas ja vees satuvad sobivatesse(soe ja niiske) tingimustesse. · tuulega; · põhja- või pinnaveega nagu jõed või kastmisveega; · Masinate/agregaatide külge kleepuv pinnas. · Metsloomad. · Inimtegevus 1.1
Erosioon võib saada alguse tugevast vihmasajust või kiirest lumesulamisest kui vesi ei suuda maapinda imbuda. Erosioon sõltub ka pindade kallakusest - mida suurem on pinnavormide nõlva kalle seda intensiivsem on erosioon. Erosiooni ohtlikeks loetkse juba 3-5 kraadise kallakuga pinnal esinevaid muldi. Tihe taimestik takistab mullaerosiooni. Stepi- ja kõrbevööndis kannab suurtelt aladelt mulda ära tuul - tegemist on deflatsiooni ehk tuulekandega Deflatsioon esineb enamasti väikeste sademetehulgaga tasastel kuivadel maadel kus tugevad tuuled kannavad hõreda taimkattega aladelt ära viljakaid mullakihte. Suur osa muldadest on ehituskomplekside rajamisega hävitatud (füüs. degradatsioon). Tehiskattega alade pidev suurenemine põhjustab lisaks muldade hävinemisele ka mitmete taime koosluste hävinemise. Muldi hävitatakse ka kaevanduste rajamisel. Muldade keemiline degradatsioon on seotud töötusest pärit ainete sattumisega mulda.
annaabi.ee 
