ja Indus. India pealinn on New Delhi. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinna territooriumiks. Pratibha Devisingh Patil on India jurist ja poliitik, alates 25. juulist 2007 India president. Ta valiti presidendiks 19. juulil. Ta on esimene naine India presidendi ametikohal. Enne seda oli ta Rajasthani kuberner. Kliima on Indias troopiline, mussoontuuled toovad riigi ookeanilt suvel kaasa vihma. Vihma sajab palju ka India kirdeosas, seal asub maailma sademerohkeimaid linnu Cherrapunji. India sügavamates metsades võib kohata ka jaaguare, gepardeid, pühvleid elevante, krokodille ja muid loomi. India rahvusloomaks on tiiger. Esimene India tsivilisatsioon tekkis umbes 8000 aasta eest Induse jõe orus, kuid selle hävitasid põhjast sissetunginud aaria hõimud. Kuningas Ašoka rajas 3. sajandil eKr suure riigi, tema ajal levitati laialdaselt buda usku (budism). Hinduismi mõju tugevnes umbes aastal 400 pKr. Muslimitest vallutajad (islam) hõivasid 9.–12
Kliima Hispaanias asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Seal on kolm selgesti eristuvat kliimavöödet. Põhjarannikualal on paraskliima jaheda suve ja maheda talvega. Kataloonia ja Valencia Vehemere-äärsel rannikul, Andaluusia madalikul ja Baleaaridel valitseb Vahemere kliima. Suvi on päikesepaisteline ja kuiv,talv aga pehme ja puhuti vihmane. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas. Põhja- ja loodeosa on Euroopa sademerohkeimaid piirkondi (keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 millimeetrit aastas). Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas jaanuaris 8-10° C, augustis 18-24° C, lõunas vastavalt 10-12° C ja 24-26° C. Hispaania sisemaal kogetakse kõige äärmuslikumaid temperatuurikõikumisi. Seal on karm talv ja ääretult kuiv ja palav suvi. Vihma sajab sügisel ja kevadel, kuid mitte piisavalt, et põuase looduse janu kustutada
Seal on kolm selgesti eristuvat kliimavöödet. Põhjarannikualal on paraskliima jaheda suve ja maheda talvega. Kataloonia ja Valencia Vehemere-äärsel rannikul, Andaluusia madalikul ja Baleaaridel valitseb Vahemere kliima. Suvi on päikesepaisteline ja kuiv,talv aga pehme ja puhuti vihmane. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas, seal sajab keskmiselt 350-500 millimeetrit, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 millimeetrit aastas, mis on väikseim Euroopas. Põhja- ja loodeosa on Euroopa sademerohkeimaid piirkondi (keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 millimeetrit aastas). Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas jaanuaris 8-10° C, augustis 18-24° C, lõunas vastavalt 10-12° C ja 24-26° C. Hispaania sisemaal kogetakse kõige äärmuslikumaid temperatuurikõikumisi. Seal on karm talv ja ääretult kuiv ja palav suvi. Vihma sajab sügisel ja kevadel, kuid mitte piisavalt, et põuase looduse janu kustutada
Seal on kolm selgesti eristuvat kliimavöödet. Põhjarannikualal on paraskliima jaheda suve ja maheda talvega. Kataloonia ja Valencia Vehemere-äärsel rannikul, Andaluusia madalikul ja Baleaaridel valitseb Vahemere kliima. Suvi on päikesepaisteline ja kuiv,talv aga pehme ja puhuti vihmane. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas, seal sajab keskmiselt 350-500 millimeetrit, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 millimeetrit aastas, mis on väikseim Euroopas. Põhja- ja loodeosa on Euroopa sademerohkeimaid piirkondi (keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 millimeetrit aastas). Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas jaanuaris 8-10° C, augustis 18-24° C, lõunas vastavalt 10-12° C ja 24-26° C. Hispaania sisemaal kogetakse kõige äärmuslikumaid temperatuurikõikumisi. Seal on karm talv ja ääretult kuiv ja palav suvi. Vihma sajab sügisel ja kevadel, kuid mitte piisavalt, et põuase looduse janu kustutada
eristuvat kliimavöödet. Põhjarannikualal on paraskliima jaheda suve ja maheda talvega. Kataloonia ja Valencia Vehemere-äärsel rannikul, Andaluusia madalikul ja Baleaaridel valitseb Vahemere kliima. Suvi on päikesepaisteline ja kuiv, talv aga pehme ja vihmane. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas, seal sajab keskmiselt 350-500 millimeetrit, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 millimeetrit aastas, mis on väikseim Euroopas. Põhja- ja loodeosa on Euroopa sademerohkeimaid piirkondi (keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 millimeetrit aastas). Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas jaanuaris 8-10° C, augustis 18-24° C, lõunas vastavalt 10-12° C ja 24-26° C. Hispaania sisemaal kogetakse kõige äärmuslikumaid temperatuurikõikumisi. Seal on karm talv ja ääretult kuiv ja palav suvi. Vihma sajab sügisel ja kevadel, kuid mitte piisavalt, et põuase
annaabi.ee 
